Reede, juuni 26, 2015
 

Suuremõisa veski talgutele oodatakse abikäsi

Harda Roosna | Hiiu Leht
Hiiumaa muinsuskaitse selts, millele Suuremõisa veski varemed kuuluvad, ootab talgutele kõiki, kel huvi pärandi hoidmise, traditsiooniliste töövõtete ja materjalide ning nende kasuta­mise vastu.
Talgutel saab anda oma panuse Hiiumaa kunagise kõige suurema Hollandi tüüpi veski konserveerimisse. Veski konserveerimistöödele oodatakse appi talgulisi 31. juulil
kell 10–16.30, siis juhendavad Dan Lukas ja Mihkel Koppel;
1. augustil kell 10–16.30, juhendab Karin Kirtsi;
14. augustil kell 10–16.30, juhendavad Karin Kirtsi ja Mihkel Koppel ning
15. augustil kell 10–16.30, juhendab Karin Kirtsi.
Lisainfo: maarika@hak.edu.ee või Maarika Leis-Aste telefonil 513 4282.
Muinsuskaitse seltsi juhatuse liige Maarika Leis-Aste ütles, et tööd on kiiresti edenenud tänu Pühalepa valla­valitsuse abile.
Hiiumaa ametikooli õpetaja Karin Kirtsi lisas, et eriti tublilt on konserveerimistöödel osalenud restaureerimise eriala õpilased Kaimas Silk ja Mati Särglepp.
Veski varemete konserveerimine saab teoks Hiiumaa ametikooli, Hiiumaa muinsuskaitse seltsi ja Pühalepa valla koostööna.
Konserveerimistööd on osa Hiiumaa ametikooli arendusprojektist “Suuremõisa mõisapärandi uuele elule äratamine”.
Projekti toetab Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2009–2014 programm “Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise”.
Sarvedega kirik
Eelmises Hiiu Lehes ilmunud uudise kohta ütles Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo, et Suuremõisa veski varemetest leitud telliskivikarikatuur ei saa mingil juhul olla pärit 17. sajandist. Telliskivile kantud pildil on  Pühalepa kirik, mille tornile joonistatud sarved.
Kuna telliskivil on kujutatud kirikut selle tänapäevasel kujul, st koos torniga, peab joonistus olema valminud hiljem. Kultuurimälestiste registris on kirjas, et Hiiumaa vanima ehitise, Pühalepa kiriku kooriruum, mis oletatavasti täitis ka kaitsefunktsiooni, ehitati eeldavasti 1255–1260, pikihoone seinamüüritis pärast seda ja kirik võlviti umbes 1300. a paiku.
Venelaste 1575. a rüüsteretke ajal Hiiumaale purustati kirik täies ulatuses. Kirik ehitati taas üles 17. sajandi esimesel veerandil. Alles aastal 1770 valmis esimene, madal torn. 19. sajandi keskel tõsteti seda korruse võrra ja aastate 1860–1863 ehitusperiood andis tornile, pikihoonele, koorile ja lõpmikule praeguse kuju.
Veel üks oletus, mis joonistuse seletamiseks välja käidud, et ehk joonistas tundmatu autor Pühalepa kirikule sarved pähe, kuna üks selle õpetajaid kandis kuradi nime. Koguteose Hiiumaa andmetel teenis Johann Teufel (Dia-bolus) Pühalepa kogudust aastatel 1603–1609. Teufel on kurat saksa, diabolus ladina keeles.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411