Reede, mai 8, 2015
 

Sotsiaalpedagoog toetab õppija arengut elus hakkamasaamiseks

4.–8. maini toimuvale sotsiaalpedagoogide teemanädalale annab lõppakordi täna Tartus toimuv esimene Eesti sotsiaalpedagoogiline teaduskonverents “Sotsiaalpedagoogika praktika on väärtus”.
Sotsiaalpedagoogi ülesanne on lapse arengu ja hariduse toetamine lapse või tema perekonna sotsiaalsete probleemide korral ning vastavate ennetus- ja lahendusviiside koordineerimine. Sotsiaalpedagoog selgitab laste probleemide tekkepõhjusi, võimalusi nendega toimetulekuks ning nõustab täiskasvanuid isiksusest ja suhetest tingitud toimetulekuraskuste ennetamisel ja lahendamisel.
Mullu septembris alustasid kõikides Eesti maakondades tööd hariduse tugiteenuseid pakkuvad Rajaleidja keskused, kus õppenõustamisteenuseid pakuvad ka sotsiaalpedagoogid.
Lapse kasvatamisel ja arendamisel on loomulik, et lapse lähedastel on vahel vaja nõu ja abi – iga laps on ju nii ainulaadne.
Statistikaameti ja õiguskantsleri kantselei eestvedamisel koostatud kogumikus “Laste heaolu” võtavad autorid vaatluse alla laste heaolu otseselt mõjutavad teemad: kasvukeskkonna, hariduse, tervise, turvalisuse ja laste toetamise võimalused. Viimane peatükk annab lapse õiguste ja vanemluse monitooringule tugineva pildi  vanemlusest praegusaja Eestis.
Kogumikust selgub, et lapsed sooviks vanematega koos rohkem aega veeta ja vanemadki sooviks sama. Kolmandik vanematest tunneb sageli, et neil ei ole lapse jaoks piisavalt aega. Emade ja laste ühisettevõtmised on sagedamad kui isade ja laste ettevõtmised.
Lapsevanemad märgivad, et sageli napib neil teadmisi lapsevanemana toimetulekuks. Pooled lapsevanemad tunnistavad, et ei tea, kuhu või kelle poole abi saamiseks pöörduda, kolmandik vanematest nendib aga, et nad ei julge abi küsida. Kuus protsenti küsitletud lapsevanematest tunnistas, et vanemaks olemine käib neil üle jõu.
Ühiskonnas toimuvad kiired muutused tekitavad pingeid – viiendik vanematest on sageli stressis ja iga kümnes vanem on masenduses. Veel vajavad vanemad nõu lapse arengu, konfliktide lahendamise, lapse tervise, arendamise jmt lapsega seotud küsimuste puhul.
Kogumikust selgub, et suurem osa lapsevanematest eelistab otsida lastega seonduvate probleemide puhul infot iseseisvalt või pöörduda lähedaste ja tuttavate poole. Sellise abitaotlemise suhtes tasub olla kriitiline: lähedaste-tuttavate ja telesaadete kaudu saadava info kvaliteet ei pruugi konkreetse probleemiga sobida ning saadud info ei pruugi olla probleemi lahendamiseks piisav.
Tulemuslikum on pöörduda professionaalide poole – lapse igakülgsest heaolust kantud usalduslik koostöö arsti, õpetaja, lastekaitsetöötaja, haridusasutuse tugiteenuste spetsialisti või Rajaleidja keskuse spetsialistiga aitab toetada vanemat ja last just nende ainuomases olukorras ning sobivate praktikatega.
Erialaspetsialistide soovitused on nagu toekad abivahendid, mis töötavad vaid siis, kui neid õppida kasutama. Ja see töö tuleb suuremas mahus ära teha tuge vajaval perel ja lapsel endal. Spetsialist saab last ja tema lähedasi jõustada (aidata üles leida ressursid, mis kusagil alati olemas on) ning innustada, kuid käitumist/harjumusi muutma, logopeedilisi harjutusi tegema, õpiraskustega pusima, tervislikult käituma jne, peavad nõustatavad soovitustele tuginedes ise. Vaja on järjekindlust, töökust, usalduslikku koostööd professionaalidega ning oskust rõõmu tunda igast väikesest edusammust. Lapse olulisim mõjutaja tema arengus on lapsevanemad ja kodu.
Artiklis refereeritud kogumikuga “Laste heaolu” saab tutvuda veebilehel http://lasteombudsman.ee
Rajaleidja keskuste tegevust toetab Euroopa Sotsiaal­fond.
Aasa Saarna
Hiiumaa Rajaleidja keskuse sotsiaalpedagoog

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411