Reede, mai 29, 2015
 

Meri võtab hiidlaste elusid igal aastal

Statistikast selgub, et mereõnnetusi juhtub aina enam, ka päästetuid on üha rohkem, kuid paraku upub igal aastal üks kuni mitu inimest. Kui 2012. aastal vajas Hiiumaal mereõnnetuses abi 10 inimest, siis 2013 juba 62 ning mullu 33, uppus vastavalt kaks, üks ja kaks inimest.
Kärdla politseijaoskonna juht Aare Allik ütles, et eraldi statistikat uppunud kalastajate kohta nad ei pea, kuid kogemustele tuginedes saab ta väita, et enamasti on uppunud kalastamas olnud inimesed. Ka tänavu on juba uppunud kaks kalastajat. Traagiliste õnnetuste põhjuseks peab Allik, et kalastajal, olgu ta siis püüul paadis või kahlamis- ehk kalastuspükstega, pole seljas päästevesti.
“Iga õnnetus on kurb ja moraalilugemine võib tunduda tagantjäreletarkusena, kuid arukas inimene teeb järeldused teistega juhtunust ja on ise enda suhtes võimalikult hooliv,” ütles
Allik.
Politseijuht tõi võrdluse, et naaberriigis Soomes peab iga merele mineja iseenesestmõistetavaks päästevesti kandmist.
Meil kehtivad seadused päästevesti kandmise kohustust ei sätesta, see peab vaid olemas olema iga pardalviibija
tarbeks.
Allik leiab, et iga endast hooliv inimene võiks päästevesti kohe merele minnes selga panna. Teadupärast kipuvad õnnetused juhtuma ootamatult ja siis ei pruugi enam jääda aega paadipõhjast vesti otsimiseks. Seda enam ei ole see võimalik, kui ollakse juba üle parda kukkunud.
Allik soovitas mereleminekust ja sealt tagasituleku planeeritavast kellaajast teavitada pereliikmeid või naabreid. Kui kokkulepitud ajaks tagasi ei ole jõutud, on see märguanne võimalikust ohuolukorrast, õnnetusest või abivajadusest. “See annab lähedastele kiire võimaluse merevalvekeskuse teavitamiseks ja abi kutsumiseks – mereõnnetuse puhul on iga minut kuldaväärt, et inimelu päästa,” ütles Allik.
Mereleminejad võiks olla varustatud veekindlas ümbrises mobiiltelefoniga. Kui õnnetus on juhtunud ja selline telefon käepärast, saab abivajaduses kiiresti märku anda.
Kindlasti tasub lisaks mere- ja ilmaolude vaatlusele jälgida ka ilmaprognoosi, sest olukord võib kiiresti muutuda ja kaldalejõudmine võib pöördunud tuulesuunast või lainekõrgusest muutuda keerukaks.
Tervise arengu instituudi (TAI) surma põhjuste registri
juhataja Gleb Denissov selgitas, et andmeid Hiiu maakonna
uppunud inimeste kohta on alates 1997. aastast. TAI andmeil on Hiiu maakonnas 15 viimase aasta jooksul uppumise tagajärjel elu kaotanud 21 inimest. “Nende puhul ei saa öelda, mis tegevusega seoses nad vette sattusid,” lisas Denissov.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411