Reede, märts 13, 2015
 

Imre Kivi püünistetöökoda Brüsselis

FarNet
Euroopa kalanduspiirkondade võrgustik FarNet korraldas 2.–3. märtsini Brüsselis messi “Seilates koos 2020. poole”, kuhu Eestit esindama valiti FIE Imre Kivi elluviidud projekt.
Kokkusaamisel esitleti eelmise Euroopa Liidu (EL) perioodi kalanduspiirkondade edulugusid ja ühe neist rääkis Imre Kivi, kes EL kalanduspiirkondade programmi toel ehitas Kärdlasse väikese püünistevalmistamise töökoja. Seal annab ta täiskohaga tööd neljale inimesele, lisaks pool töökohta, mis sisaldab asja­ajamist ja mida peab ta ise.
MTÜ Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla rääkis, et kokku oli messil 42 eksponenti üle Euroopa, kaks neist Eestist. Lisaks Imre Kivi töökojale veel Võrtsjärve hoiusadam.
Messi eksponendid valiti välja paarisaja esitatud projekti seast. Tammla oletas, et Imre Kivi projekt osutus valituks töökohtade loomise tõttu – seda väärtustatakse eriti.
Seda, kuidas töö päriselt käib, näitasid nad messile kaasavõetud video vahendusel.
Projektiidee sündis vajadusest
Vajadus püünistetöökoja rajamiseks tekkis Imre Kivil pärast seda kui ta ei leidnud Kärdlast sobilikku rendipinda, kus püünistetootmist arendada. Nii tuli töökoda rajada omaenda koduõuele. Teise projektiga soetati töövahendeid ning kolmandaga kaubik materjalide ja toodete transpordiks.
Töökojas valmistatakse vähemal määral võrkusid, valdavalt aga mõrdasid, mis sünnivad nii-öelda rätsepatööna – iga mõrd vastavalt tellija soovidele.
Vajadus mõrdade valmistamiseks oli selgelt olemas. Vanasti võttis täiskohaga kalur talvel aja maha ja ehitas ise endale mõrrad. Tänapäeval kui rannakalurid ka muid ameteid peavad, otsitakse mõrraehitajaid tikutulega. Hiiu saarel mõrravalmistajaid ei olnudki, lähimad tegijad asusid Pärnus ja Saaremaal.
Kivi: Tööd on palju
Eriti kiireks läheb siis kui päike hakkab kõrgelt käima ja kõik tahavad tulla mõrda tellima – nii on ajad aasta­vahetusest jaanipäevani kõik kinni. Peale suvepuhkusi ja enne jõule on natuke lihtsam löögil pääseda.
“Inimesed ei taha sügisel mõrda ära tellida ja selle alla raha kinni panna,” oletas Tammla, miks tellimused hakkavad tulema just kevadel.
Umbes 15 protsenti toodangust moodustavad võrgud. Vastuseks küsimusele, miks üldse lasta võrgud õmmelda kui neid saab osta ka poest, selgitas Kivi, et erinevalt poes müügilolevatest võrkudest on käsitsitehtud vastupidavamad.
Samuti on käsitsi rakendatud ülemise selise puhul pined ehk aasad, kuhu võrku lappides saab käe vahele pista, piisavalt suured. Poevõrkudel on pined väikesed ja võrku tuleb lappida pulga otsa, aga mõnedele see ei meeldi. Tema sõnul on see eriti tähtis näiteks talvise kalapüügi ajal, et avasse mahuks ka kindas käsi.
Toetust sai FIE Imre Kivi kokku 63 000 eurot, kogu projekti maksumuseks oli üle 90 000 euro.
Kalurinaiste kalapood
Messil esitletud edulugudele andsid külastajad hindeid ja lõpuks valiti nii-öelda parimatest parimad ehk publiku lemmikud. Tammla, kes ka ise messiboksis töötas, rääkis, et parimaks tunnistati kolme Hispaania naise projekt. “Hispaanias on süsteem, et kala tuleb müüa läbi oksjoni ja selleks, et nende mehed saaks püütud kala eest paremat hinda ja tarbija saaks osta kala parema hinnaga ning vahendaja välja jätta, said kolm naist kokku, tegid kalapoe ja müüvad seal oma meeste püütud kala,” selgitas Tammla.
Samas korraldati ka kalandusteemaliste filmide konkurss, kuhu saadeti 900 filmi üle Euroopa. Neist valiti välja vaid kuus parimat, mille hulka pääses ka Võrtsjärve kalanduspiirkonnast kõnelev film. Nende kuue vahel jagati ära konkursi “Oskarid”.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411