Reede, veebruar 6, 2015
 

EER: Poole odavam mahetoit peretaludest

erakogu
Erakonna Eestimaa Rohelised esinumber meie valimisringkonnas, Kristen Kannik avas oma erakonna valimislubadusi.
Millised algatused riigikokku pääsedes käima lükkaksite?
Kristen Kannik: Tähtis on, kui palju meie saarte piirkonna esindaja elanike arvamust riigikokku viib ja kas saadik ka selle järgi hääletab. Riigikogu on koht, kus tehakse üleeestilisi otsuseid, aga need puudutavad meid kõiki, seetõttu peab need alati piirkonna kodanikega läbi rääkima. Usun, et roheliste 2015. aasta valimiste programmi nimi räägib enda eest “Ehe, lahe ja mahe Eesti!” Lubame rikkuda reegleid ja teha erandeid, sest vaid reegleid järgides ei saa innovatsiooni teha ning majandust edendada. Esmajärgus tahame alandada mahetoidu käibemaksu 10 protsendini – mahetoit on kohalik ja puhas, selle tarbimine toetab Eesti tootmist. Riigieelarvet mõjutaks see positiivselt tänu kohalike toodete kaudu tulevatele tööjõumaksudele. Edaspidi viime toidukaubad üldiselt 10protsendilise maksumäära peale. Lihtsustame väikestele tootjatele kehtivaid regulatsioone. Loome investeerimisabi ühistutele väiketootmise ja turustamise toetamiseks. Toetame Eesti uut arenguhüpet – tulundusühistulist majandamist. Selle äriühingu vormi puhul on igal osanikul üks hääl sõltumata sissepandud vara või raha hulgast, kuid tulem jagatakse vastavalt panustele.
Millised teemad teie valimisprogrammis puudutavad saari ja kuidas mõjutavad elu saartel?
Teeme selle reformi lõpuks ära! Suur osa praeguste valdade ja maavalitsuse funktsioone läheks üle ühe maakonna piires asetsevate valdade liidust moodustatud omavalitsusüksusele. Omavahel konkureerivaid ja dubleerivaid investeeringuid tegevad naabervallad suunatakse koostööd tegema. Valimised toimuks valdades endisel viisil.
Tagame iga seaduseelnõu regionaalpoliitilise mõju analüüsi ning lõpetame riikliku ääremaastamise. On aeg tagada, et riigiametnikud ei saaks kogukonna huve eirata. Selleks sobivad parlamentaar­set demokraatiat edukalt täiendavad, kodanike endi algatatavad rahvahääletused, mida saaks korraldada ka riigikogus juba kinnitatud seaduste tühistamiseks.
Teeme nii, et iga pere saaks soovi korral endale elektrit toota! Näiteks Taani plaanib 2050. aastal minna sajaprotsendiliselt üle taastuvenergiale – ka Eesti saartel on see täiesti reaalne. Päikest ja tuult on siin piisavalt, teadmisi peab rohkem jagama. Avame meetmed võsa, pilliroo ja heina laialdasemaks kasutuselevõtuks energeetikas.
Muudame õppeprotsessi kooli alumisest ülemise astmeni konkurentsi õhutavalt individuaalõppelt koostöövõimet arendavaks rühmaõppeks. Huviharidus saab tasuta hariduse osaks. Kaotame igasuguse kohustusliku hariduse omandaja kaudse või varjatud maksustamise: õppematerjalid, transport ja koolisöök peavad olema tasuta!
Kuidas saaks riik töötajaid palgavaesusest välja aidata?
Tõstame tulumaksuvaba miinimumi ja miinimumpalga vähemalt 500 euroni. Töötuskindlustusmaksu määr alaneb 1 protsendi võrra. Osalise koormusega töötajate soodustused, st sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, viiakse proportsiooni töökoormusega. Rakendame riikliku kodanikupalga, mis tagaks kõigile osalus- ja kindlustunde. Seda lisaks pensionitele ja emapalgale. Kodanikupalk asendaks eelkõige täiesti ebapiisavat lastetoetust ja toimetulekutoetust, mille taotlemine on praegu töömahukas, aeganõudev ja väärikust riivav. Kes kodanikupalka saavad, on ühiste arutelude koht. Kodanikupalga allikana näeme saastamise (sh põlevkivi) maksustamist ning seniste sotsiaaltoetuste reorganiseerimisest vabanevaid vahendeid. Neile, kes suurte sissetulekute tõttu kodanikupalka ei vaja ja ei taha, tuleb anda võimalus suunata see sissemaksena riigi asutatud fondi. See on fond, kus igal liikmel, kelle kodanikupalk laekub fondi, on üks hääl ja fondi liikmed otsustavad ühiselt, millisel kogu ühiskonnale kasulikul viisil fondi raha kulutatakse.
Mis võiks tagada Hiiumaa jätkusuutliku arengu ja pidurdada saare rahvaarvu vähenemist?
Miks noored lahkuvad saarte pealt? Põhiliselt selleks, et kõrgharidust saada. Eestis ei ole efektiivset kaugõpet kõrghariduse saamiseks, parandame seda. Tagame riigi, sideoperaatorite ja kohaliku kogukonna koostöös kiire internetiühenduse ja kaugtöövõimaluse igas Eestimaa külas. Alustame ulatuslike investeerimistoetustega soojus- ja elektrienergia tootmiseks kodude, koolide, haiglate ja muude avalike asutuste juures, finantsallikaks kasutades ennekõike CO2 kaubandusest saadavat tulu. Viime ühistranspordi ja transpordivahendite hankimisega seotud riigihangete tingimustesse sisse kohustuse kasutada teatud ulatuses metaankütust, sh biometaani kasutavaid sõidukeid. Sätestame, et transpordis tarbitavast gaasist oleks pool biogaas. Biogaasi saab Hiiumaal toota ja vedeldatud kujul Mandri-Eestis või välisturgudel müüa. Loome koostöös metsaühistute ja põllumeeste organisatsioonidega võimalused, kuidas omanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada ka oma looduskaitse all olevaid maid näiteks säästva püsimetsamajanduse, mahepõllunduse ja -loomakasvatuse, biogaasitoorme kogumise jmt abil ning asjalikus koostöös looduskaitsjatega. Propageerime ja toome rohkem Eestisse loodusturismi ja säästvat turismi. Toome seadusesse peretalu mõiste. Peretalu on jätkusuutlikku eluviisi edendav tootmis- ja sotsiaalmajanduslik üksus. On aeg toetada maaelu mitmekesisust, peretalude arengut ja nende elujõudu ka ääremaadel, hoides seeläbi põllumajandusmaa elurikkust ning tehes kodumaise mahetoidu laialt kättesaadavaks.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411