Teisipäev, veebruar 10, 2015
 

Ahven tõukas lesta troonilt

Kristiine Kääramees
Hiiumaa rannakalurite peamiseks püügikalaks oli aastaid lest, tunamullu rebis kaugele ette ahven, kes kinnistas mullu oma juhtpositsiooni veelgi.
Hiljuti avaldati rannakalurite eelmise aasta kalapüügiandmed, millest ilmneb, et Hiiumaa rannakalurid püüdsid mullu erakordselt suure koguse ahvenat – 142 tonni! Aasta varasemaga võrreldes kasvas ahvenapüük üle kahe korra, 2013. a püüti 70 tonni ahvenat.
Püüa või pükstega
MTÜ Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla rääkis, et ahven tõusiski peamiseks püügikalaks 2013. aastal, mil seda püüti aasta varasemaga võrreldes ligi 50 tonni enam.
Tammla nimetas ahvena esiletõusu peapõhjuseks kalaliigi rohkust. “Püüa või pükstega nagu Hiiumaa vägilane Leiger,” kirjeldas ta. Teiseks toimivat kalamüügisüsteemi. Enamik hiiu rannakalurite püütud ahvenast on läinud Pärnu kokkuostjatele, AS Logi-F ja OÜ Värske Paradiis.
Tammla teada teevad töötlejad ahvenast fileed, mis müüakse Eestist Šveitsi, kus kuulduse järgi olevat ahvenafilee letihind suisa 60 eurot kilo.
Napilt lahjat lesta
Varasema liidri – lesta – püüginumbrid on aasta-aastalt vähenenud. Näiteks 2009. aastal püüti lesta 53 tonni, 2011. aastal 45 tonni ja mullu vaid 31 tonni. Lõviosa lestasaagist püüti välja juulist oktoobrini.
Lesta kohta märkis Tammla, et mullu suvel oli lest suhteliselt kadunud, ilmselt sügavamates vetes ja võrkudesse jäi lahjemapoolne kala. “Turg aga nõuab suurt ja rammusat lesta, milliseks lest siin ei kasvagi – seda ostetakse Eestisse sisse Lätist ja Poolast,” selgitas Tammla.
“Väiksemate lestasaakide põhjuseks võib olla ka see, et meil pole enam põhjanoodaga püüdjaid,” oletas ta. Enamus lestast püütaksegi nakkevõrkudega, mullu näiteks üle 26 tonni.
Kolmas va kräukala*
Ühes ahvenapüügi kasvuga on üles hüpanud ka Hiiumaa rannakalurite väljapüütud kiisakogused. Tuuli Tammla tõdes, et ükski kalur ei lähe kiiska püüdma ja teda mõrras nähes ei rõõmusta. Ehkki keskmine esmakokkuostuhind oli kiisal mullu 13 senti kilo eest, pole Tammla sõnul kiiska õieti kellelegi müüa.
Enamik mullusest 13tonnisest kiisasaagist tuli ääremõrda ja lossiti Puulaius (7 tonni) ja Orjakus (4 tonni). 1-3meetrise suuga ääremõrd oli ka peamiseks ahvenapüügivahendiks ning ka lossimiskohad kattusid: Orjakusse toodi 58 ja Puulaidu 31 tonni ahvenat.
Neljas rahvuskala
Üldtabelis oli neljas räim 11 tonniga. Samal määral on räime püütud kolm viimast aastat. Meie rannakalurid püüavad räime Läänemere avaosast, kus käivad püüul ka Saare-, Lääne-, Ida-Viru-, Lääne-Viru- ja Harjumaa rannakalurid.
Tammla ütles elukaaslase FIE Imre Kivi andmetele tuginedes, et hooajal on tarbijate räimeootus kaks-kolm korda suurem kui võimalik meie rahvuskala püüda ja pakkuda.
Läänemere avaosa räimepüügikvoot (sel aastal 2129 tonni) on kaheosaline: kui enamus, milleks tänavu on 1829 tonni, on püütud, saab iga maakond püüda individuaalset kvooti, mis iga maakonna kalurite jaoks on 50 tonni. “Nii on Hiiumaa kaluritel võimalik räime püüda ka sügisel.”
Tuulehaug võrgus
Nii kalameste kui tarbijate kurvastuseks on oluliselt kahanenud siinsetes püügipaikades tuulehaugivarud. Kui aastatel 2008–2010 küün-
dis nende väljapüük 20 tonni piirimaile ja saavutas tipu 2011. aaastal, mil püüti 25 tonni tuulehaugi, siis mullu saadi vaid ligi 6 tonni. Aasta varasemaga võrreldes on see siiski 2 tonni enam.
Hiiu rannakalurid on edukalt kasutusse võtnud uue, alles mullu lubatute hulka lisandunud püügimeetodi: tuulehaugi püütakse nüüd ka nakkevõrguga, mille silmasuurus on 34-50 mm. Sel moel püüti mais-juunis tonni jagu tuulehaugi.
Tuuli Tammla rääkis, et varem ei olnud tuulehaugi püük võrguga lubatud. “See oli hiidlaste algatus, et kalapüügieeskirja muudetaks,” rääkis ta. Mullu aprillis sai keskkonnaministeeriumis valminud eelnõu valitsuse heakskiidu ja nüüd võib tuulehaugi püüda 1. maist 30. juunini vähemalt 3 m sügavusest merest, merepõhja ja nakkevõrgu vahele peab jääma vähemalt 1,2 m vaba vett.

*va kräukala öeldi Hiiumaal Reigis kiisa kohta. Samas kirjeldati teda nii: ta on karvane, tömp ja roogu ermus täis. Emmastes manitseti: Kui sa kiiska akkad sööma, jäta enne naised-lapsed jumalaga – see kangesti roogu täis.
Allikas: Mall Hiiemäe “Kakskümmend kaks kala eesti rahvausundis. II”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411