Reede, jaanuar 9, 2015
 

Tarmo Mänd vastustab plaani luua Hiiumaa rannikule tuugenipark

Riigikogu liige Tarmo Mänd pöördus keskkonnaminister Mati Raidma poole ettepanekuga sekkuda Hiiu maakonna mereala maakonnaplaneeringu menetlemisse, et viia planeering olemasoleva õigusruumiga kooskõlla.
Mänd märgib oma ettepanekus, et mereala planeeringus lubatava hiigeltuulepargi rajamise vastu andis juba mitu aastat tagasi allkirja 8000 inimest, kuid olukord ei ole muutunud. Kardetakse, et merre kavandatud hiigeltuulikud peletavad rannikuvetest kala ning reostavad Hiiumaa elukeskkonda.
“Vaatamata Kärdla ja Kõrgessaare ühinemisel tekkinud Hiiu vallavolikogu heaks kiidetud koostööleppele tuulepargi arendamisest huvitatud ettevõttega, on avalikkuse vastuseis pargile suur. Mereala teemaplaneeringut ei ole kooskõlastanud ka kahe omavalitsuse, Käina ja Emmaste volikogud,” märkis riigikogu liige.
Euroopa suurim tuulepark ei ole Männi hinnangul selline objekt, mille rajamisel saaks kohalike elanike arvamusest lihtsalt üle sõita. “Kui 1988. aastal suutsime peatada fosforiidikaevanduse Ida-Virumaal, siis praegu tuleb vastata küsimusele, kas ühe äriettevõtte huvides peaksime lubama Hiiumaa vahetusse lähedusse paarsada tuulikut, millest igaüks on kõrgem kui Oleviste torn. Kindel on, et selliste tuulikute püstitamise järel ei ole Hiiumaa enam endine,” lausus ta.
Riigikogu liige juhtis tähelepanu sellele, et praegu arutatava Hiiumaa arengu­strateegia keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegias seatud eesmärgid on suunatud elanike elukeskkonna kvaliteedi parandamisele, töötamis-, liikumis- ja eneseteostusvõimaluste laiendamisele ja avalike teenuste kättesaadavuse tagamisele, tuginedes saare põhiväärtustele: unikaalne loodus, rahu ja vaikus, turvalisus, pärandkultuur. Tehakse tööd saare elu atraktiivsemaks muutmiseks ja paiga tuntuse kasvatamiseks.
“Hiigeltuulikud ei lisa siia midagi. Tuleks aeg maha võtta ning rahulikult arutada, kuidas tuuleenergiat kasutada nii, et see kohalike inimeste elu ei riivaks,” ütles Mänd.
Keskkonnaministrile saadetud kirjas tegi ta ettepaneku peatada Hiiu maakonna mereala maakonnaplaneeringu menetlemine, et viia see olemasoleva õigusruumiga kooskõlla. “Samuti oleks vajalik suunata mereuuringuteks antud nn Norra abiraha Hiiu maakonnaga piirnevate merealade täiendavateks uuringuteks eesmärgiga saada piisav informatsioon planeeringuga edasi minemiseks. Seda viimast põhjusel, et enamus seniseid tuuleparkidega seotud uuringuid on teostatud arendaja tellimusel ja need uuringud ei pruugi olla objektiivsed,” kirjutas Mänd.

 

Sildid: ,

Kommentaarid: 3

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Peeter

    Loodame, et see sõnavõtt pole valmistumine valimisteks!
    Eks ikka kõige tähtsam raha ja äri, siis vaatame alles, kas inimene ka kusagil on!

     
     
     
  • Toomas Saar

    Tore et asi on ette võtnud uuel tasandil. Edu Sulle, kui vaja kogume uuesti nimelised allkirjad. Ja aega on piisavalt maha võetud, kuid elanike tahtega pole arvestatud. Omakasumlikkust taga ajav äriettevõte kasutab meie ühist vara, kuid ei arvesta saarel pesitsevate merikotkaste, väljakujunenud kalade kudemis ning liikumisteedega ja väljakujunenud lindude rändega.

     
     
     
  • Urmo Saar

    Väga hea et asi uuesti ja teisel tasandil ette võetud. Mis jääb alles vaikusest ja puutumatust loodusest kui see kõik rakendatakse erahuvide ette. Mõtleme merikotkaste, kalade rände ja kudepaikade ning rändlindude väljakujunenud teedele üle Hiiumaa.
    Hiiu maavanem aga võitleb tuulikute rajamise poolt nagu oleks tegemist isikliku projektiga?

    BNS, 12.01.2015

    Hiiu maavanem Riho Rahuoja kaasab Hiiumaa ranniku lähedale kavandatavate tuuleparkide planeeringu protsessi läbiviimisesse Taani, Rootsi ja Soome eksperte.

    Kuna merealade planeeringu puhul on kõige enam diskussiooni tekitanud planeeritavad võimalikud alad tuuleenergeetika arenduseks ja kogukonna kaasamine, siis pöördus Hiiu maavanem koostööettepanekuga Bornholmi endise maavanema Knud Anderseni poole, kes on praegu Bornholmi saare energiakompanii Østkraft juhatuse esimees, Ahvenamaa välisministrile Wille Valvele ja Gotlandi volikogu aseesimehele Hanna Westerénile, teatas Hiiu maavalitsus.

    Maavanema sõnul moodustab juba täna Taanis toodetud energiast 39,1 protsenti tuuleenergeetika. Viie aasta pärast tahetakse jõuda 50 protsendini. Gotlandi saar on püstitanud eesmärgi lähiaastatel üle minna sajaprotsendiliselt taastuvenergeetikale ja ka Ahvenamaal tegeletakse hoogsalt energeetika arendamisega. B7 ühendusse kuuluvatel saartel on kogukond leidnud ühishuvi ja kasu taastuvenergeetika arendamisel. Sellest kogemusest tahame osa saada ja seda olulist teadmist tuua ka Hiiumaale, ütles Rahuoja.

    Hiiu maavanemale anti 2009. aastal üle vastuallkirjad hiigeltuuleparkidele, millega nõuti, et tuuleenergeetika küsimused lahendatakse ära planeeringutega. Praeguseks on kehtestatud mitu olulist planeeringut ja strateegiadokumenti. Kehtib üleriigiline planeering Eesti 2030+, mis ütleb, et energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil, lisaks põlevkivienergeetikale, keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele, mis parandaks üldist energiajulgeolekut ja võimaldaks paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse.

    Üleriigilise planeeringu kohaselt sobib meretuuleparkide rajamiseks Eesti läänepoolne rannikumeri. Energiasektori katusstrateegia on energiamajanduse riiklik arengukava, on olemas ka Eesti taastuvenergia tegevuskava. Maakonna tasandil on olemas Hiiumaa taastuvenergia tegevuskava. Koostatud on Hiiu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneering ning vabariigi valitsuse korraldusega algatatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering on menetlemisel.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411