Teisipäev, jaanuar 27, 2015
 

Parvlaevade jäätestid ületasid kõiki ootusi

TALLINNA SADAM
Reedel pandi Helsingis proovile uute parvlaevade mudelid kolmel jääolusid jäljendaval testil. Norra projekteerijad ja Tallinna Sadama esindajad kinnitasid, et nii katsed kui senised projektifaasid on kulgenud üle ootuste edukalt.
Projekteerimisfirma Aker Arctic Helsingi idaosas jahmatas mitmekümnepealist ajakirjanike, spetsialistide ja ametimeeste seltskonda jahutavate külmakraadide ning vahemeresinise jää­basseiniga.
Terasbasseinis ujus ka sügavpunane laevamudel LMG 150-DE. Proovile pandi 6meetrine mudel 114meetrisest alusest, mis peaks plaanide kohaselt 2016. aasta oktoobris mandri ja Hiiumaa ning mandri ja Muhu saare vahel seilama hakkama.
75 meetrit pikk, 8 meetrit lai ja 2,5 meetrit sügav bassein oli kaetud täiesti reaalse sileda jääkoorikuga äärtes ning rüsijää ehk rahvakeeli külmunud jääsupiga kanali keskel, kus praamimudel tehnilisteks katsetusteks lõike läbis.
ASi Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil oli soomlaste jääbasseini veerel juba teist korda. Aker Arcticu spetsialistide professionaal­suse taseme ja kvaliteedi oludega käidi meeskonnaga kohtumas varemgi.
Kuigi sarnast tööd ja testimist jääoludele vastavaks tehakse ka Peterburis, Hamburgis ja Kanadas, on soomlased hinnatuimad, ehitades 60 protsenti maailma jäämurdjatest.
13 testi arktilistes jääoludes
Erinevad jäätestid olid kestnud juba teisipäevast saadik. Kokku viidi läbi 13 katsetust, millest viimased kolm tehti reedel.
“Kõik testid on olnud väga edukad, laev on läbinud kõik ette pandud takistused: jäämäed, manöövrid jääoludes, rüsijää ja terve jää,” informeeris Kiil tehtust. Nii mängiti läbi kõik reaalsed olukorrad, mis vähegi ühele laevale karmides talvetingimustes ette võivad tulla.
Reedel saime näha kolme testi, kus laevamudel sõitis 30 meetrit 30 sekundi jooksul. Vaatluskohti pakuti nii praamimudeliga samal korrusel basseini veerel kui selle all, kust u 1,5 meetri laiusest klaaspõhjast sai basseini täispikkuses uudistada ning jälgida mudeli teed läbi rüsijää ja kahe laevavindi vuristamist.
Ekstra präänikuna viidi läbi ka test, kus laevamudel läbis edukalt ka arvestuslikult kahe meetri paksuse jää, mida üldjuhul Väinamere talvistes oludes üldse ei tekigi.
“Paistab, et meie disainerid, koostööpartnerid ja laevatehased, kes siia oma esindajad on saatnud, on jäänud rahule. Statistika näitab, et see, mis on valmis tehtud ja mõeldud, on paremgi kui tegijad ise lootsid,” rääkis Kiil.
Rahvas soovib paremat programmi
Edasiste arengute kohta avas kaarte Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer. “Esimene reaalne metallilõikamine on veebruari keskel Gdanskis, Poolas. Sealt edasi jätkatakse terasetöödega Türgis Sefine tehases,” lausus ta.
Pärast lõikamist algab suve hakul laevade ehitusfaas, mis kestab 2015. aasta suve teise pooleni välja.
See, kes ja kuidas täpselt uutel laevadel teenust pakkuma hakkab, pole veel teada, sõnas Holsmer. Küll aga on Tallinna Sadamal plaanis eeloleva poolaasta jooksul enne jaanipäeva viia läbi selleteemaline arutelu ja teha valik, kas palgata teenuse pakkumiseks inimesed ja hakata seda ise korraldama või osta operaatorteenus sisse.
Veel selgus, et aktiivselt on uutel praamidel pakutavate teenuste kohta arvamust avaldanud hiidlased.
Holsmerini on jõudnud info, kus hiidlased peavad oluliseks mugavaid reisikohti koertele ja soovivad ka suurema diagonaaliga teleriekraane. Vähemtähtis ei ole telerites näidatava sisu, mis laevareisijate hinnangul on seni olnud liiga üheülbaline.

 

Sildid:

Kommentaarid: 2

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Volli͈

    Tere Hiidlased,

    Panen siia sama kommentaari, mille panin Meie Maa samale kirjutisele:

    Hea uudis.
    TS küsis saarlastelt ja hiidlastelt, mida nad soovivad uute laevade puhul muuta.

    Kahjuks jäeti küsimusest välja kaks tähtsat asja -
    1) mida üldse veel muuta saab
    2) millest muuta saab – uute laevade avaldatud kirjeldus mahub ju postkaardi tagaküljele kirjutada, kui esiküljel on pisike pilt laevast. Et Norras projekteeritakse, Soomes katsetatakse, Türgis ja Poolas ehitatakse Eesti jaoks – see asi on kajastatud ka kõigi nende riikide ajakirjanduses ning lisaks üle maailma igasugu merendus- ja majandusväljaannetes. Meediakajastustes laevade mahtuvus ja teised tehnilised näitajad aga kõiguvad ±10%. Kui ei teaks, et jutt on ühest ja samast asjast, siis võiks arvata, et jutt on neljast täiesti erinevast laevast.

    Pakkusin, et muudatusi saab teha vaid “salongi kardinate värvis”, kuna põhimõtteliste muudatuste kinnitamine klassiühingus võtab ise poolteist aastat ja muudatuste soovide hulgas vääribki väljatoomist televiisori suurus ja edastatv programm. Kas neid pisiasju ka muudetakse, see on alles tuleviku muusika.

    Kuna kõige käegakatsutavam asi on mudel, mis annab vaid aimu, kuidas asi käitub vees, siis “lekitan” siia projekteerija nägemuse, kuidas asi võib välja näha.

    http://meretmarine.com/sites/default/files/new_objets_drupal/lmg150de_perspective_withcars.jpg

    Pilt on mõõtmetega 5000×2700 px – seega annab nii üldpildi, kui ka saab detailidesse minna.

    EDU!

     
     
     
  • Volli͈

    Palun vabandust, et teadnud, et Hiiu Lehe veebiserver seda asja nii näitab. Otse vaadates näitab ta ikka pisikest pilti. :(

    See http://meretmarine.com/sites/default/files/new_objets_drupal/lmg150de_perspective_withcars.jpg tuleb avada uues aknas või tabis, et saaks ”detailidesse minna”. :)

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411