Reede, jaanuar 30, 2015
 

Merepäästjad vajavad päästmiseks paati

erakogu
Hiiumaa vabatahtlike merepäästjate võimekus kasvaks sajakordselt kui nad saaks endale päästealuse, mida Soome Jyväs­kylä merepäästjad enam ei vaja.
Praegu pole Hiiumaa vabatahtlikel merepäästjatel mitte ühtki alust, millega mereõnnetuse korral appi minna.
Mullu said meie merepäästjad piirivalve- ja politseiametilt täiesti amortiseerunud RIB-kummipaadi, kuid sel pole mootoritki. “Seisab laos ja ootab aega, millal me mingite fondide toel saaksime mootori peale osta,” selgitas Hiiumaa vabatahtliku merepääste seltsi juhatuse liige Martin Kagadze.
Wiima ootab ostjat
Jaanuari keskel käisid seltsi juhatuse liikmed Martin Kagadze ja Marek Rätsep ning värske seltsi liige Jari Lindroos Jyväskyläs vaatamas üht suuremat sorti mere­päästepaati.
Mõte see alus Hiiu saare merepäästjatele küsida tuli Roograhu sadama soomlasest omanikul Jari Lindroosil.
1986. aastal ehitatud, kuid täiesti töökorras Wiimat esitles neile kohalik merepäästja Taneli Mauno. “Laev on täitsa töökorras: kütus sisse, vette ja sõitma,” kinnitab Kagadze.
Jyväskylä merepääste selts Wiimat enam ei vaja, kuna neil on juba mitu aastat olemas uus ja uhkem päästealus. Nii see päästepaat seisab ja ootab ostjat.
Vaja 19 000 eurot
Jyväskylä merepääste selts on lahkesti nõus Wiimast loobuma, kuid päris tasuta nad seda ära anda ei saa. Esimeseks hinnaks öeldi 30 000 eurot, kuid kui hiidlased omalt poolt pakkusid, et hind võiks olla 19 000 eurot, olid nad sellega nõus. “Kui vaadata sama klassi laevu uutena, võib sellele summale kohe nulli taha panna,” leiab Kagadze, et hind on väga soodne. Seda enam, et tegemist on heas korras ja hästi hoitud asjaga, mis Rätsepa ja Kagadze hinnangul võiks meie merepäästjaid teenida kümme aastat ilma igasuguse remondita.
Hiiumaa vabatahtlikel merepäästjatel aga pole üldse raha, et Wiimat ära osta. Näiteks sel aastal sai selts siseministeeriumi toetusena 4617,70 eurot väikevahendite ja isikukaitsevarustuse soetamiseks. “Meie algne eelarve oli siiski natuke suurem ja summas 8915,59 eurot, aga kuna raha oli Hiiu maakonnale kokku ette nähtud
12 000 eurot, kujuneski toetus just selliseks,” selgitas Kagadze.
Kas Wihuri fond päästaks?
Üks mõte, mille Jari Lindroos välja pakkus, oli küsida ostuks tuge Jenny ja Antti Wihuri fondilt*.
Kuigi pole veel teada, kas selline helde žest sobituks Wihuri fondi statuudiga, kavatseb selts toetusetaotluse esitada. See, milline fondijuhtide otsus olema saab, selgub maikuus.
Natuke on tehtud ka lobitööd, aga ikkagi võib juhtuda, et fond otsustab, et ei taha või ei saa seda ostu rahastada.  “Wihuri on varem merepääste valdkonda rahastanud, aga seda ikkagi Soomes. Eesti toetamine oleks pretsedent, aga kuna Kärdla sadam on just avatud ja soomlasi käib siin küll ja küll ja küll, siis kaudselt oleks see ka soomlaste huvides,” leiab Kagadze.
Kiirust üle 30 sõlme
Wiima on Uusikaupunki paadiehitus­ettevõttes valminud alus, mille pikkus 10,2 m, süvis 0,8 m, laeva võimsus on kaks korda 375 hobujõudu ja sõidukiirus üle 35 sõlme.
Aluse meeskonnas peaks olema kolm liiget ja tulenevalt Eesti seadustest saab see peale võtta kuni 12 inimest.
Seltsil on juba üle kümne merepäästekoolituse saanud liikme, neist väikelaevajuhi paberid on seitsmel. Nii, et sõitjaid oleks kui vaid aluse saaks.

* Jenny ja Antti Wihuri fond on eraõiguslik Soome kultuurifond, mis asutati 1942. aas-
tal kapteni, laevareederi ja töösturi Antti Wihuri ning tema abikaasa Jenny poolt. Fondi eesmärk on edendada ja toetada Soome kultuurilist ja majanduslikku arengut.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411