Teisipäev, jaanuar 20, 2015
 

Loovterapeut õpilasele toeks

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Kärdla ja ka Kõpu õppekoha õpilastel on võimalus saada tuge ja abi loovtera­peudilt, kes läbi loovuse aitab tüdrukutel ja poistel eakaaslastega sammu pidada.
Mullu oktoobrist töötab Kärdla ühisgümnaasiumis (KÜG) loovterapeudina Kai-Liis Gramakovski (35). Kuigi teenus on KÜGis uus, pole vastsel loovterapeudil enam eriti võimalust õpilaste juurdevõtmiseks. Töötades kahel päeval Kärdlas ja kahel Kõpus, on tal tööd küllaga, sest korrast paarist ühele lapsele tavaliselt ei piisa.
“Ma ei tea, et kusagil mujal oleks koolis tööl loovterapeut,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis. Ta selgitas, et tugiteenused on kohaliku omavalitsuse vastutusala ja kui see on kogukonnas aktsepteeritud, siis on tore. “Mida rohkem lisaressurssi õpetajale toetuseks on võimalik mobiliseerida, seda mitmekülgsemaks kooli tegevus muutub. Ainult kiitus!”
“Lapsed satuvad loovterapeudi juurde erineval moel,” rääkis Kai-Liis Gramakovski ja tõi välja, et vahel on märkajaks õpetaja, teinekord lapsevanem. “Kui koolis on mingi teemaga keerulisem, raskem, siis minu juures saab ta oma murede ja probleemidega tegeleda läbi loovtegevuse, läbi käeliste tegevuste,” ütles Gramakovski.
Korraga töötab ta kaheksa inimesega. “Lastega ei saa korra-kahega hakkama, nad vajavad vähemalt kümmet külastust,” selgitas ta.
Gramakovski sõnul tuleb mõnel õpilasel veeta üks tund nädalas koos loovterapeudiga kogu õppeaasta vältel.
Kärdla koolist käib tema juures õpilasi esimesest kaheksanda klassini ja nii mõnigi on ise tema poole pöördunud. Enamus tulevad loovterapeudi kabinetti heal meelel.
Kätega probleemide vastu
Kai-Liis Gramakovski selgitas, et loovteraapia eesmärgid on erinevad ja meetodi valib ta vastavalt probleemile. “Näiteks, kui õpilasel on probleem tähelepanuga, siis töötame tähelepanu arendamisega,” selgitas loovterapeut. Ta rääkis, et selleks on erinevad tehnikad, ühena töötamine struktuursete vahenditega, et lapsel tekiksid piirid.
“Tähelepanu arendamiseks töötame pliiatsite ja vildikatega või meisterdame arendava PlayMais [värvilised mängumaisikepikesed – toim] komplektiga.”
Gramakovski selgitas, et selle probleemi puhul peab tegevus olema kontsentreeritud, nagu joonistamine, kollaaži tegemine, mis on piiritletud ja struktuurne.
Veel lisas ta, et kui käeline tegevus ei sobi, siis ei lähe õpilasel loovteraapias hästi. “Siin ei pea olema kunstnik ega olema oskusi, aga tahtmine on oluline,” ütles Gramakovski. “Ma ei arvusta last, ega anna negatiivset tagasisidet, pigem suunan mõtlema sellele, et milline tagajärg on teol ja kust tuli tahtmine või mõte midagi sellist teha,” ütles loovterapeut.
Kunstnikuhingega abistaja
Kai-Liis Gramakovski sai juba noorsootööd õppides aru, et temast võiks olla lastele ja noortele kasu rohkem kui seda pakub põhieriala. Ta õppis lisaks psühholoogiat ja kunstiteraapiat. “Ma pole kunstnik, aga joonistada mulle meeldib,” ütles ta.
Gramakovski oletas, et ilmselt löövad temas välja vanaema Sigrid Uiga geenid, kes oli aastaid Tallinna Ülikooli õppejõud ning maalikunstnik. “Minu soov polnud maalida, vaid läbi kunsti aidata lapsi, noori ja ka täiskasvanuid.”
Nüüdseks on ta juba ise viis aastat õpetanud Tallinna Ülikoolis loovterapeute, lugedes neile visuaalkunsti teraapia ajalugu, sisse­juhatust ainesse, tehnikaid ja meetodeid.

 

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411