Teisipäev, detsember 9, 2014
 

Kunstiteoste ja seoste lummuses

repro
Kui tulin Ülo Soosteri 90. sünniaastapäeva näituse avamiselt Kärdlas, sirutasin kodus kohe käe raamatukappi ja võtsin välja Oskar Lutsu “Kevade” (ilmunud 1982) Ülo Soosteri illustratsioonidega.
Nägin kunagi neidsamu illustratsioone ühes varasemas Moskvas välja antud venekeelses raamatus Tartu kunstinna Silvia Jõgeveri ateljees.
Külastasin hiljuti ka Kumu. Säravalt juugendkostüümide näituselt leidsin Lydia Mei kaks 1920ndatel aastatel valminud akvarelli. Need olid pildid aksessuaaridest: ühel kõvakübar, teisel kindad. Akvarellid olid nii meisterlikult teostatud, et süda tegi nõksti! nähes originaale.
EKA 100 näitusel (ikka Kumus) Natalie Mei foto ees meenutas minu monumentaalmaalijast sõbranna päevi, mil ta lapsena balletikoolis õppis. Kuidas koloriitse Natalie Mei naer kõlas läbi maja. Kunstnik oli jälle koolimajas ja visandas õpilasi oma kostüümikavandite tarvis.
XX sajandi algupoolel Hiiumaa laevakaptenite suguvõsast laia kunstimaailma läinud kolm õde Meid jätsid sügava ja järjepideva jälje. Vanima õe Kristiine tütar, Tartu maalikunstnik Lüüdia Vallimäe-Mark oli Ülo
Soosteri kaasaegne. Nii Lüüdia kui teiste Ülo Soosteri õpingukaaslaste ja sõprade maale võib praegu näha Hiiumaa muuseumi Pika maja suures saalis. Peale Lüüdia ja Silvia Jõgeveri on klaveriga saalis veel Heldur Viires, Kaja Kärner, Valve Janov ja Lembit Saarts. Lembit Saarts on meie Märt Rannasti õpetaja ja sõber. Silvia Jõgever on jaganud kunstiõpetust Aadi Pallile ja mulle. See on üks osa näitusest “Ülo Sooster – 90”.
Peale selle on näitusel Ülo Soosteri joonistused Tartust kunstikooli õpingute ajast, aga ka Karaganda vangilaagrist. Leiva vastu vahetatud paberitükkidele joonistatud stseenid vangilaagri reaalsest elust 50ndate esimeses pooles. Ülo maksis kallist hinda, sest ta lihtsalt pidi joonistama. See aitas tal ellu jääda.
Fuajees ja esimeses näituseruumis on varasemad, põhiliselt Pallase-laadis tööd 40ndatest aastatest. “Poiss koduväraval” – sellel ongi Ülo Sooster oma koduväravas Hiiumaal Pendi talus Ühtri külas. Ülo vend Ants tundis ära puu, mille otsas Ülo armastas istuda. Küllap ta mõtles kunsti seoste üle.
1950ndate teise poole, 1960ndate tööd teises näituseruumis on enamasti sürrealistlikud, väljamõeldud objektid reaalsete segmentidega. Moskvas, kus kunstnik peale vangilaagrit elas ja töötas, mõjutas teda Picasso ja teiste vaba maailma kunstiuuendajate looming. Tagaseinas näeb reljeefseid ja ka värvilisi Hiiumaa kadakaid. Silvia Jõgever ütles omal ajal Ülo kohta, et Ülo on nii suur, et ei mahu Eestisse ära…
Aga osa temast ja ta loomingust mahub alati Hiiumaale ära, seekord Hiiumaa muuseumi Pikka majja
10. jaanuarini.

Liia Lüdig-Algvere
kunstnik

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411