Teisipäev, november 25, 2014
 

Padar: Hiiumaa kukub “vaiba alla”

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kui Sotsiaaldemokraatlik erakond saaks võimule, mida teeksite teistmoodi?
Küll seda valimisprogrammi tehakse, aga mina isiklikult näen, et ühe protsendi tulumaksu langetamine mingi maailma naba ei ole. Üks suur murekoht on sise-
julgeolek. Kui ma vaatan, et suurtes maakondades, näiteks Võru maakonnas, hakkab tulevikus tööle kolm konstaablit, siis leian, et sisejulgeolekusse tuleb raha juurde anda. Oleme ju näinud, et politseiamet ei suuda isegi juurdlusi enam läbi viia ja üks osa toimikuid jääb kuhugi seisma.
Meil on pigem probleemiks, et siin ei valvata enam merepiiri ja merepäästevõimekus on väiksem.
Nii nagu siin merepiiri ei valvata, lokkab Kagu-Eestis piiri asemel võsa. Piiri ikka niimoodi ei valva kui inimest ei ole. Need on asjad, mis jõuavad ka regionaalpoliitiliste otsusteni. Kui ma räägin väiketaludest, kus üks töökoht tekitatakse läbi põllumajanduspoliitika, siis teine töökoht võiks tulla neist funktsioonidest, mis on seotud piirivalvega, kasvõi läbi kaitseliidu. Sisejulgeoleku teema puutub vägagi kokku regionaalpoliitikaga.
Kas toetaksite piirivalve taastamist?
Loosungiga seda ei tehta, tuleb läbi kaaluda kas see on mõistlik või mitte. Kui tänaseks on üks reform ära tehtud, ja see on piirivalve ja politsei kokkuviimine, siis tuleb nüüd vaadata, kus see viga on. Kas on viga reformis või on viga juhtides – see tuleb
paika panna. See on ka kohutavalt demoraliseeriv kui riik ühel aastal teeb ühtemoodi ja teisel teistmoodi. Me peame vead enne ära vaatama.
Milline on teie tulevane regionaalpoliitika?
Ministeeriumidevaheline koostöö, kasvõi regionaalpoliitilisel otsuste vastuvõtmisel, on õige lünklik. Räägitakse silotornide Eestist, et ministeeriumid on nagu silotornid. Sellega ei saa sada protsenti nõus olla, aga oma tõde on seal sees. Ma ikka väga hästi ja täpselt ei tea, mis kümme meetrit minust eemal toimub siseministeeriumi regionaalprogrammidega. Ja samas põllumajandusministeerium on väga palju panustanud kasvõi maaelu arengukava väljatöötamisse. Need asjad peaksid toimima paremini kooskõlastatult eri ministeeriumite vahel. Järgmisel perioodil tuleb seda teha ja mõistlik oleks isegi see kui põllumajandusministeerium muutuks põllumajanduse ja maaelu ministeeriumiks.
Mida arvate riigi töökohtade tsentraliseerimisest?
Tahan väga tõsiselt vaadata, mis on efekt, mida sellega saavutatakse. Kas on kulud vähenenud? Ma ei usu. See, et töökohad jäävad alles, ainult et need on Tallinnas – see on vale. Kui sellega kaasneb oluline efekt, siis jah, aga kui kulud on samad ja töökohad lihtsalt kontsentreeritakse kokku, siis see ei lähe. Olen põllumajanduse adminis-tratsiooni proovinud hoida Tartus – põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet, vetlaboratoorium… Kõik need asjad ei peaks koonduma Tallinnasse. Väga hea näide on Andres Anveldi tegevus, mis puudutab kohtute registreid. Valitsus kiitis selle heaks ja need tuuakse Tallinnast ja Tartust maakondadesse – minu meelest oli see töökohtade arv üle saja, mis laiali viiakse. Võrus oli see seitse, Põlvas ka seitse ja Valgas seitse töökohta. Hiiumaa numbrit ma ei mäleta, aga minu arvates on see väga ilus näide, kuidas on võimalik töökohti viia maakondadesse ja sellega tuleb edasi minna.
Mida teeksite, et inimesed maapiirkondadesse tagasi pöörduks?
Kasvõi need võimalused, mida praegu pakub välja EL ühtne põllumajanduspoliitika. Olen öelnud, et üks suits võrdub üks töökoht – see tähendab väikeseid karju, väikeinvesteeringuid… Aga me ei tee seda propagandakorras. Mul on väga kurb vaadata, kuidas inimesed jätavad oma korralikult välja ehitatud maaelamised maha ja kolivad suurde linna, võtavad pangast laenu ja orjavad eluaeg seda laenu. Selle asemel, et oma kodus elada, pidada põldu-karja ja teenida raha. Mulle tundub, et viimasel ajal siiski on noortel, eriti haritud noortel, hakanud tekkima mingi tõmme maale tagasi. On isegi maalt töökohti leitud. Üritame seda toetada.
Hiiumaa kipub oma elanike arvu, liiklussageduse jms statistiliste näitajatega kukkuma prioriteetide võrgust välja. Kuidas teha nii, et seda ei juhtuks ja saadaks aru, et Hiiumaa ongi erand nii rahvaarvu kui asukoha poolest?
Seda tehakse poliitiliste otsustega. Võtame näiteks tapamaja, mida on Hiiumaa sugusel saarel vaja. Isegi selle majanduslik tasuvus on natuke teise kategooria asi – seda teenust on siin lihtsalt vaja. See, et Hiiumaa kukub oma elanike arvuga kuskile musta auku, on samuti poliitilise otsuse koht, kas selle augu lävendit tõstetakse või ei tõsteta. Hiiumaa on suuruselt Eesti teine saar, mitte väikesaar, vaid suur saar. Selles suhtes olete te nii õnnetus olukorras, kus need inimesepõhised numbrid on piiri peal ja kukuvad kõik “vaiba alla”.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411