Reede, november 21, 2014
 

Aasta tegija déjà vu

Harda Roosna | Hiiu Leht
Tänavune Hiiumaa aasta tegija ettevõtluses, OÜ HMPK juht Andrus Ilumets loeb majanduse märke ja on pisut murelik, mis saab edasi – nagu korduks seitsme aasta tagune aeg.
Aasta tegija tiitli sai ettevõte, toona OÜ HM Puidukaubandus nime all, ka 2007. aasta tulemuste eest. Praegu häirib Andrus Ilumetsa teatud déjà vu ehk elu kordumise tunne ja samasugused kriisieelsed näitajad nagu ilmnesid toona.
“Täna [13. novembri Hiiumaa arenguseminaril – toim] ütles Swedbanki analüütik [Tõnu Mertsina – toim] ka, et tootmisvõimsusi enam kasvatada ei suudeta, valmistoodangu laod mistahes sektorites on küllastunud. Samal ajal sisendite hinnad kukuvad, näiteks nafta,” loetles Ilumets.
Tema sõnul tekibki siis paratamatult küsimus, kust tuleb majanduskasv. Saab ju majandus kasvada ainult juhul, kui mingit kaupa suudetakse juurde toota ja müüa. “Ainuke kaup, mida sisuliselt praegu suudetaks juurde teha ja mille järgi oleks nõudlust, on raha. Ehk siis ainult rahatrükiga on võimalik majanduskasvu tekitada, aga reaalmajanduses need näitajad, mis praegu turul on, viitavad mitte majanduskasvule, vaid kõvale langusele juba,” leiab Ilumets.
Déjà vu tunne on ka selles suhtes, et kui ma enne eelmist kriisi kuulasin ühel suurel majanduskonverentsi pankade esindajaid, kes rääkisid sama juttu paariprotsendisest majanduskasvust ja aasta alguseks oli selge, et on miinus kuus protsenti – majanduslangus,” meenutas Ilumets.
Just seepärast on ta väga skeptiline, kas prognoositud majanduskasv ikka reaalsuseks saab.
Vastuseks küsimusele kuidas OÜ HMPK võimalikeks rasketeks oludeks valmistub, ütles Ilumets: “Oleme end pigem orienteerunud keerulistele oludele ja kindlasti oluliselt paremini ette valmistunud võimalikuks jamaks kui eelmisel korral. Siis olime sunnitud minema maailma rändama, aga seekord me pigem jääks kodumaale.”
2007. aastal tõi OÜle HM Puidukaubandus edu raie- ja metsaveoteenuse müük Rootsi. Ka raiemahtude kasv lisas ettevõttele käivet ja kasumit. Siiski ütles Ilumets toona Hiiu Lehele, et ei tee enda jaoks illusioone ning on kindel, et neilgi seisavad raskemad ajad ees, mis tuleb üle elada.
Kasvunumbrid ja riskid
Makromajanduse hetkeolukorrast rääkis Hiiumaa arenguseminaril “Hiiumaa – tööstussaar?” Swedbanki majandusanalüütik, peaökonomist Tõnu Mertsina.
Mertsina ütles, et suured märgid, mida loetakse, on Saksamaa loodetust nõrgem majanduskasv, mis tingitud euroala nõrgast nõudlusest, Hiina majanduskasvu aeglustumine ja Venemaa majanduslangus sanktsioonidest tulenevalt – neid trende prognoositakse järgmiseks aastaks.
Euroala madala hinnakasvu põhjuseks nimetas ta madalat nafta hinda. Peamiseks probleemiks aga kindlustunde vähenemist, mis puudutab nii tööstust kui kogu majandust. See omakorda ei anna head märki investeeringute suurenemisele lähitulevikus.
Samas märkis ta, et tänavu aprillis olukorra parandamiseks vastu võetud rahapoliitiliste otsuste ja instrumentide mõju ilmneb reaalmajanduses alles mitme kvartali pärast. Nagu ka äsja avaldatud Euroopa Keskpanga euroala pankade analüüs, mis näitab üsna head pilti ja võiks majandust ergutada.
Positiivne sõnum oli, et tänavu languse läbi elanud Soome majandus pöörab analüütikute hinnangul järgmisel aastal tõusuks.
Mertsina prognoosis, et Eesti tänavune majanduskasv jääb 1,5–2 protsendi juurde, järgmisel ja ülejärgmisel aastal kasv kiireneb. Ta nimetas kolm asja, mis eeldatavasti majanduskasvu veavad. Need on välisnõudluse tugi, hinnakasv ehk väljumine deflatsioonist ja tööjõupuudus, mis hoiab palgakasvu kiire ja samal ajal “toidab” ka jaekaubandust.
“Samas riskid, et majanduse olukord halveneb, on väga suured. Sellest ei ole praegu kahjuks aega rääkida, aga kui teil on huvi, siis ma võin neid selgitada eraldi,” lõpetas Tõnu Mertsina oma ettekande.
Selle aasta SKP kasvuks pakub rahandusministeerium 1,5–2 protsenti, Eesti Pank 2,1 ja järgmiseks aastaks 2,5. Sama optimistlik on ka Swedbank, mille analüütikud pakuvad tänavuseks majanduskasvuks 2 ja tulevaks aastaks 2,5 protsenti. Skeptilisem on SEB  – tänavune majanduskasv tuleb 1,2, järgmisel aastal 1,3 protsenti.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411