Reede, oktoober 24, 2014
 

Vetikakasvatus värskendaks Läänemere vett

Eestis uudne tootmisala, vetikakasvatus on kasulik mitmel moel – loodetavasti toob tulu nii kasvatajaile kuid on kasulik ka mereveele, sest punavetikad tarbivad vees leiduvaid liigseid toitaineid.
Kui aastakümneid tagasi traalisid Hiiu- ja Saaremaa kalurikolhoosid merepõhjast väärtuslikku punavetikat, siis nüüd on kahel ettevõtlikul Vormsi mehel plaanis seda ise kasvatama hakata.
OÜ Vormsi Agar omanikud Ove Koska ja Mart Mere lubavad vetikapõllud vohama panna Vormsi ja Hiiumaa vahelisel merealal.
Praegu on ettevalmistusaeg ja omanikud teevad koostööd kolme Eesti ülikooliga. Koos uuritakse, mida head on võimalik punavetikatest kätte saada. Pilootuuringu tulemusena tahavad Vormsi mehed Väinameres sumpades agarikku kasvatama hakata.
Puhastavad merd
Samas tekkis kahtlus, kas inimtegevus meres võib ehk paigast nihutada ka looduslikku tasakaalu. Seepärast käsitletakse Tartu ülikooli Mereinstituudi läbiviidava uurimisprojekti “Kinnitumata punavetikakoosluse kunstliku kultiveerimise võimalikkus ning selle mõju Väinamere keskkonnaseisundile” raames ka keskkonnamõjusid.
Koska selgitas, et uuringu vahearuande kohaselt on suurvetikate kultiveerimisel veekeskkonnale eelkõige positiivne mõju – sellega eemaldatakse veest inimtegevuse tagajärjel sinna kogunenud anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Eksperimendid on näidanud, et suurvetikad võivad omastada ligi 90 protsenti anorgaanilistest ühenditest, mis on maailmamerre sattunud põllumajandusest, merekultuuridest ja suurlinnadest. Just seetõttu nähakse tänapäeval kiiresti kasvavate suurvetikate kultiveerimist kui ühte võimalikku lahendust võitluses lokaalse eutrofeerumisega ehk veekogu rikastumist toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega.
Koskla rääkis, et vetikate kasvatamise kõige optimaalseimat tehnoloogiat praegu uuritakse. Kuid juba on teada, et vetikas kasvab kõige paremini 3–4 meetri sügavusel merepinnast. “Sellest tulenevalt peab rakendama tehnoloogiat, millega vetikamass hoida sumpades sellel kõrgusel,” ütles Koska.
Eesti ongi maailmas ainus koht, kus looduslikult leidub seda punavetika liiki, milles on kallerduvat ainet agarit. Seda lisatakse näiteks marmelaadile, aga ühe enam kasutatakse ka meditsiinis, mikrobioloogias ja mitmes tööstusharus.
Kooskõlastus olemas
Veeteede amet on juba kooskõlastanud vetikate kasvatamiseks sobiliku mereala suurusega umbes 40 ruutkilomeetrit. Kinnitatud kasvatusala asub Hari kurgus asuvast Harilaiust põhjas ja kagus.
Vetikate kasvatamine ja sellele eelnevad uuringud-katsetused on pikaajaline tegevus. Koska loodab kasvatusest saadavat toodangut esmakordselt oodata kolme kuni viie aasta pärast.

 

Sildid:

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Muhv

    No nii, mida on veel vetikates.
    Sellele küsimusele piisavat vastust Eesti ülikoolidest ei ole võimalik saata. Sellel lihtsal põhjusel, et:
    a) seadmed mida valitakse töö tegemiseks on geneerilised, sobivad tuntud lahenduste korral, sama tulemuse võib hoolika kirjanduse uurimisega saavutada, see tähendab, et uut teadmist ei ole oodata.
    b) mitte kunagi Eestis analüütikas, ei määrata Analüütilist eesmärki, see mõiste on võõras ja vastik, sellest on raske aru saada rahastajatel ja see tähendab, et teadlane peab saavutama tulemuse. Kurb on see, et vetikakasvatajatele jääb võimalus kultiveerida vetikamassi ja saada sealt põhilisi aineid kuid mitte eales ei tekki neil võimalust leida neist vetikatest, midagi mis võib neid miljonäriks teha, selline tase on analüütika poole pealt ebareaalne.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411