Teisipäev, oktoober 7, 2014
 

Tõnise talu paistis silma konkursil

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Tänavu valiti Eesti parimaks mahetootjaks Konju mõisa talu Ida-Virumaalt, teise koha vääriliseks tunnistati Pühalepa valla Tõnise talu.
Peremees Arne Kokla (56) varub sööta ja peab põldu, loomadega tegelevad põhiliselt abikaasa Marianne (55) ja tütar Anni. Kuna talus liha ei väärindata ja lõpptoodangut seega pole, jäi neil vaid mõni punkt esikohast puudu. “Ei suuda kõike ise teha,” nentis Marianne Kokla.
Marianne ütleb, et ongi eluaeg tahtnud loomadega tegeleda – elukutsegi loomaarst, õppinud on ta ka tõuaretust. “Kui ma saan oma teadmisi realiseerida ja näen ka tulemusi, siis on see põnev,” ütleb perenaine.
Tunnustust väärt
“Nad on seda väärt, õigemini kõik Hiiumaa mahetootjad on seda väärt!” kinnitas MTÜ Hiiumaa Nõuandekeskus konsulent Tiina Kattel. “Kokla talu tegemisi iseloomustab suur pühendumus ja tahe areneda nii tootmismahtudes kui ka toodangu kvaliteedis,” lisas ta.
Tõnise talu perenaine
Marianne Kokla (55) ütles, et nad ise pidasid oma trumbiks mahedat maaharimist, loomade mahedale kasvatamisele lisaks. “Oleme pannud rõhku väärtusliku sööda tootmisele, et kombinaadist saada korralikult toidetud loomade eest paremat tasu,” selgitas ta.
Igapäevategemised
Hiiumaal pole ju töökohti eriti valida ja kõik ei saa ju ka linna minna. Kui kolhoosid kadusid, ei saanud Koklate pere, kus juba kasvas viis last, minna ilma peale rändama. Nii valitigi taluelu ja töötataksegi kodus. Talus on tööpäev suvel pikem, talvel lühem, aga tööd tuleb teha ikka kõik seitse päeva nädalas.
Talus kasvavate lihaveiste arv on muutuv number, kui loomad müümata, siis on natuke alla 300, põhikarja on 100 ringis. Veel peetakse talus kümmekond sporthobust, keda treenivad ja kellega ratsutavad tütred Ave ja Kadi. Kolmas tütar Anni on kodufarmis juba kümme aastat loomadega askeldanud ja tema soovil sai ka uus laut ehitatud. “On kellele elutöö jätta, seepärast teevadki lapsed rõõmu,” ütles Mari.
Poolteist aastat hoolt ja vaeva
Perenaine rääkis, et omaniku jaoks on kõik loomad nunnud. “Tarvis on spetsialisti kriitilist silma, et öelda, milline neist on heas toitumuses ja milline mitte,” ütles ta. Paljuski paneb perenaise sõnul asjad paika geneetika, seepärast on oluline tõuaretus, edasi normaalne sünniprotsess ja vasikale vajalik ternespiim. “Kui piima on emal piisavalt ja vasikas saab ka selle kätte, siis edasi on oluline, et karjamaal jätkub sööta,” loetles ta.
Vasikast kasvab 14–21 kuuga realiseerimiskõlblik loom. Vanusega koos käib ka kehakaalu piir, mis peab olema minimaalselt 250 kilo lihakeha, eluskaalus 500 või enam kilo. Kui talunik ei suuda lihaveist selle aja jooksul poole tonniseks kasvatada, saab ta looma eest vähem raha. Koklate aedikust vastu vaatavad pullid on perenaise hinnagul isegi 700kilosed.
Müüa saab oma lihaveiseid Saaremaale, Hiiumaa lihatööstusse pole Koklad müünud, sest nende võimsus on väike ja raha liikumine aeglane.
Maised unistused
Kuigi Koklatel on suur ja kaasaegne laut, mille kolmas ja seega viimane osa, kuur sai valmis 2011. aastal. Unistustes mõlgub hobuste sisemaneež ja treenimiseks väliplats. “Tehnikatki on palju tarvis, aga peab olema rahul sellega, mis on,” ütles peremees. “Saame hästi läbi naabertalunikega ja nii on võimalik laenata käru, kaalu või traktorit.”
Tõnise talul on maad vähe ja seepärast peab sellega kogu aeg “mängima”. 200 hektarit haritavat maa tuleb iga viie-kuue aasta tagant vahetada kultuure. Algul on viljapõld, siis vili allakülviga, edasi heinamaa, kus kasvab ristik, ja lõpuks saab samal põllul ka loomi karjatada. Looduslikku karjamaad nagu rannaäärsetel talupidajatel, neil polegi.
Arne sõnul on põllupidaja rahul, kui põllul lokkab vili, saak on ilus, ristik kasvab mühinal. Kõige enam meeldib talle aga õitsev rukkipõld, mis tolmleb. “See on midagi erakordset!” õhkab Arne.

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411