Teisipäev, oktoober 14, 2014
 

Suuremõisa veski pildipank ootab lisa

Helja Kaptein
Laupäeval avasid meie muinsuskaitse seltsi liikmed Hiiumaa haigla esimesel korrusel fotonäituse Suuremõisa mõisa tuuleveskist, et väljapanekuga inimeste huvi äratada ja säilinud pilte juurde saada.
Haigla esimesel korrusel on seintel 14 pilti kultuuripärandist, millest nüüdseks säilinud vaid varemed. Näitus on koostatud kõigi teadaolevalt säilinud fotode põhjal, ning tutvustab ajalooliste fotode suurendatud koopiate kaudu Hiiumaa suurimat, Suuremõisa mõisa tuuleveskit.
“Need pildid ongi peamine allikas, kust saame teavet selle veski kohta,” ütles Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juhatuse esimees Dan Lukas. “Seda veskit oli varem üldse raske märgata, sest sissevarisenud müüride ümber kasvas tihe võsa,” lisas ta.
Abi fotokogu säilitamisel
Näitus oli kevadel ka Hiiumaa Muuseumis. “Laiema vaatajaskonna ja uue sihtgrupi saamiseks on näitus ka edaspidi üleval saare mitmes eri paigas,” ütles Lukas. Ta rääkis, et nende eesmärk on saada juurde teavet eriti piltide näol. Näiteks on olemas küll vanemad pildid, eelmise sajandi algusest, aga 1940–1970ndatest aastatest pole üldse fotosid.
“Soovime juhtida inimeste tähelepanu kodus leiduvatele vanadele fotodele,” ütles Lukas. Ta selgitas, et sageli visatakse koristamise käigus ära vanu albumeid. Lukas on selle pärast väga mures, sest piltidel võib olla ajaloo jaoks palju väärtuslikku materjali.
Hiiumaa muinsuskaitse selts koos muuseumiga pakuvad elanikele võimalust digitaliseerida tasuta oma fotokogud. Soovijad saavad siis ka sugulastele-tuttavatele neid pilte jagada ja üks eksemplar jääb Hiiumaa muuseumile. “Tõenäoliselt tuleb sealt põnevaid pilte, mida omanikud ei oska ehk väärtuslikeks pidadagi,” ütles Lukas.
Seltsi liige Maarika Leis-Aste uurib Pühalepa kandi kalmistukultuuri, seega on oodatud igasugused matusepildid. “Neid ikka tehti ka 1950–60ndatel aastatel,” ütles Lukas. Ta rääkis, et neid huvitab ehk rohkem see, mis taustal näha, nagu hooned, aiad, ristid, pärjad, teed, väravad ja haljastuski.
“Kalmistukultuuri uurimisel haigutab just lähiminevikus selle koha peal suur tühi lünk,” ütles Lukas. Ta rääkis, et kui teemale tähelepanu juhtida, on lootust nii mõnigi pilt juurde saada.
“Kõik hiidlased ja külalised on alati mandrilt tulles Suuremõisa veskist mööda sõitnud, aga viimase 50 aasta jooksul pole rohkem välja panna kui üks foto,” ütles Hiiumaa muinsuskaitse seltsi liige Mart Mõniste. Ta rääkis, et seda kohta on ilmselt väga tavaliseks peetud.
“Kui vanemast ajast on fotosid, siis viimased 15 aastat, nn digiajastust pilte polegi,” ütles Mõniste. Ta rääkis, et digifotod on kõvakettal ja iga nädal käib mingi krõps ja need ülesvõtted hävivad täielikult. “Nendest tuleks esimesena teha paberfotod, mis säilivad 100 aastat,” ütles ta.
Praegu ongi veski valdajaks Hiiumaa muinsuskaitse selts ja nende missioon on selle objekti ajaloolise tähenduse ja praeguse väärtuse tutvustamine ning säilitamine tulevastele põlvedele. Suuremõisa veski ilmus esimest korda kaardile 1830. aastal, aga millal see ehitati, ei teata siiani.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411