Reede, oktoober 31, 2014
 

Rogowi arboreetumis 2.

Tapio Vares | Hiiu Leht
Põnevaid ja kummalisi liike jääb Rogowis ette igal sammul. Suisa nõnda, et tagantjärele kohtumisi kirja pannes ähvardab asi romaaniks kätte ära minna.
Selleks, et lugejaid mitte üle koormata, tuleb nähtavasti mõnede eriti silmapaistvate liikide üksikasjalisem kirjeldamine hilisemaks jätta. Näiteks talvisele ajale. Esialgu jätkan siiski Rogowi eksootide sasipuntra lahtiseletamist.
Arboreetum on rajatud vanasse männimetsa. Kuid nii mitmedki istutatud liigid näivad juba sama põlistena. Ikka ja jälle sundis meid seisatama mõni kõrgustesse küünitav tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Oma nelinurksete lehtedega loob see magnoolialine ainulaadse meeleolu. Samas tundus neis suurtes sirgetüvelistes puudes midagi tuttavlikku. Nagu haab või pappel? Vist jah. Ega asjata tulbipuule Ameerikas nimeks pandud Yellow Poplar ehk kollane pappel.
Üks eriti meeldejääv hetk sai osaks alpinaariumi suure tiigi ääres. Hakkas just vihma tibama ja nagu tellitult jõudsime kaldal laiutava tulbipuu alla. Istuda tiigi kaldal pingil vägeva tulbipuu varjus – selles oli juba stiili! Muide, tiigis õitses eri värve vesiroose, sh haruldasi kollaseid.
Teisigi Ameerika idaosast pärit haruldusi jäi meile ette. Näiteks 10 jala kõrgune
Lindera benzoin’i põõsastik. See heitlehine aromaatne põõsas kuulub loorberiliste sugukonda ja on kodumaal hinnatud ravimtaim. Väljapool spetsiaalkogusid on see huvitav liik Euroopa haljastuses vist tundmatu? Muide, teine loorberiliste sugukonna esindaja – sassafras – jäi meil kahjuks Rogowi metsapargist leidmata.
Ette jäi 2 meetrit kõrge nutipõõsas, kelle vaolised lehed meenutavad samasse madaraliste sugukonda kuuluva kohvipuu lehti. Virgiinia lumepuudel olid juba viljad valminud. Ilusate suurte lehtede ja isemoodi neljatiivaliste viljadega on mägihaleesia (Halesia monticola). Rogowi mägihaleesia on sirgunud suureks puuks.
Oma esimesed suured valged õied olid avanud 6–7 m kõrguseks sirgunud teepõõsaliste sugukonda kuuluvad franklinipuud (Franklinia alatamaha).
Üks esmapilgul ehk veidi süvenemist nõudev puu on metsnüssa (Nyssa sylvatica). See kontpuuline pärineb samuti USA idaosast ja Euroopa haljastuses hinnatakse teda eeskätt kauni sügisvärvi pärast. Läikivad lihtlehed omandavad enne langemist jõulisi oranžikaid-punaseid toone. Paraku on temagi, nagu väga paljud USA idaosa liigid, lubjapelglik ja edeneb hästi pigem vaid happelises mullas. Mullu ma seda ei teadnud, istutasin kodus nüssa lubjasele maale ja juba kuu pärast, keset suve, olid lehed punased. Happemaale üle kolimine on ta nüüdseks üles turgutanud.
Üks mu lemmikuid on ambrapuud. Euroopas Roodose saarel kasvav idaambrapuu oma lõhestunud lehestikuga on üks ilusamaid lehtpuid. Ameerika ambrapuu (Liquidambar styraciflua) lehed on täidlasemad, nurgelisemad. Kuid ilus on seegi liik. Ja mis peaasi: Eesti soojemas osas kaitstud kasvukohas ehk isegi üsna perspektiivne! Rogowis leidsime viieisendilise rühma, kõrgusega 12 m kanti. Jalamaid valdas kevadise Roodose saare eriline tunne. Olin juba unustanud, kui ilusad ja paeluvad on ambrapuud.
Veelgi enam vaimustasid mind Rogowis aga eebenipuud ehk virgiinia diospüürid ja eeskätt viljuvad troopilise ilmega asimiinad. Neist kirjutan põhjalikult aga millalgi hiljem.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411