Teisipäev, oktoober 7, 2014
 

Esimesena ettevõtluskonkursi finaalis

| Hiiu Leht
AS Dale LD. on esimene Hiiu saare ettevõte, mis 2000. aastast korraldataval konkursil “Ettevõtluse auhind” finaali jõudnud.
Konkursi käigus selgitatakse välja enim kasu toonud ettevõtted viies riigi jaoks kõige olulisemas valdkonnas. Dale jõudis finaali ühena kolmest aasta piirkonna ettevõtja kategooria nominendist. Kas Dalest saab ka konkursivõitja, selgub 9. oktoobril Telliskivi Loomelinnakus toimuval pidulikul tseremoonial.
Ettepaneku kandideerida tegi Dale juhatajale, Tiit Asumetsale Tuuru ettevõtluskonsultant Annely Tikerpuu-Kattel. Ta hindas, et kindlasti võib AS Dale LD. valimist konkursi nominendiks juba eduks nimetada. “Arvan, et Dale puhul on edu aluseks laiapõhjaline mõtlemine – ettevõtja mõtleb nii koostööpartneritele, ettevõtte arendamisele, järjepidevusele kui oma töötajatele – kõik ühes paketis. See on üks Hiiumaa ettevõte, millelt kindlasti on palju õppida ja eeskuju võtta nii ärilises kui sotsiaalse vastutuse mõttes.”
Asumets rääkis, et puikles esialgu vastugi ja soovitas, et pakkumise võiks teha mõnele veel tublimale ettevõtjale, näiteks Agur Nursile. “Ega ma ise küll selleks vaeva pole näinud,” ütleb Asumets, kes lõpuks nõusse jäi. Tema hinnangul on selliseid konkursse siiski väga vaja: “Eks iga inimene tahab pai saada. Ja tunnustust.”
Kokku kandideerib tänavusel konkursil “Ettevõtluse auhind 2014” kuus Hiiumaa ettevõtet.
Inimene on tähtis Dale juhid pole sugugi hoolitsenud ainult kasumi eest ja ka see on üks põhjusi, miks ettevõte konkursile tunnustamiseks esitati, kinnitab Tikerpuu-Kattel.
Näiteks ajakirjanike külaskäigu ajal ei saanud juhataja neid vastu võtta ettevõtte nõupidamisteruumis. Selle oli kuueks nädalaks hõivanud massöör ja iga töötaja saab ettevõtte kulul viis massaaži aastas. Seitsmendat aastat minnakse töötajatega spaasse, kus igaüks saab tasuta neli protseduuri – eesmärgiks kõik Eestimaa spaad läbi käia. Kollektiivpuhkus kestab jõulureedest aasta alguseni. Makstakse jõulupreemiat, vahel ka jaanipäevapreemiat. “On normaalne oma inimeste eest hoolitseda – nemad ju teenivad omanikele raha, kasumit, – miks me ei peaks nende eest hoolitsema,” ütleb Asumets.
Asumets rõhutab, et ka ettevõtte suhtlemiskultuur on kõrge: “Meil on põhimõte, et töötajate peale keegi kunagi ei karju – mõttetu on inimese peale karjuda.” Asumets meenutab, et algul võttis mõni aasta aega kuni inimesed said aru, mida tähendab töökoht: “Räägid ühe, teise, kolmanda korra – kui aru ei saa, siis tuli mõnel lihtsalt ära minna.” Nüüd ettevõttes kaadrivoolavust pole, pigem järjekord ukse taga.
Ettevõte hoolitseb ka töötajate töölesaamise eest. Kuna bussiliiklus on Leisu kandis harv, saavad töötajad tööle tulla ettevõttele kuuluvate autodega. Igal vahetusel on oma Toyota Corolla Wagon – kokku neli.
Heategevus moes
Mullu toetas ettevõte perekond Kariku haridusliku erivajadusega pojale õpetaja palkamist 700 euroga. “Emmaste valla poiss, sellepärast,” peab Asumets aktsionäride otsust loomulikuks.
Toetatud on ka Emmaste võrkpallinaiskonda, kolmandat aastat toetatakse võrkpallitreener Ülari Kaibaldi hoole all harjutavaid Hiiumaa võrkpallipoisse. Neljandat aastat kettaheitjat Priidu Niitu. “Eesti sport püsibki ettevõtjate toetusel. Olen ka ise sporti teinud, nagu kooliajal kõik,” põhjendab Asumets, miks sporti panustatakse. Ta ise tegi trenni koos Eesti paremikuga ja natuke jäi puudu meistrikandidaadi tiitlist lauatennises. Kui Hiiumaale tuli, ehitas ta endale ralliauto sõitis rallit. Nüüd osteti tema algatusel Emmaste spordihalli tennisemängulaud ja ehitati nõuetekohane valgustus nii, et seal saaks kasvõi meistrivõistlusi pidada.
Heakord ja päästevõimekus
4 miljonit Eesti krooni kasutati ettevõtte ümbruse heakorrastamiseks ja tuletõrje veevõtutiigi ehitamiseks. 1,5 miljonit sellest tuli EASi infrastruktuuri toetusena tagasi. Selle töö eest tuli ka presidendilt konkursi Kaunis Kodu tunnustus kauni ettevõtte kategoorias.
32 000 eurot kulutati ettevõtte tulekustutusvõimekuse loomiseks pärast riikliku Emmaste päästekomando sulgemist. Asumets põhjendab seda sellega, et kui tulekahju puhkeb, pole päästjail pärast 20 minutit teha muud kui ainult tukke kustutada. Vähemalt nii kaua ja kauemgi kulub tema arvates aega kui päästjad Käina komandost Emmaste valla lääneosas asuvasse Leisu külla jõuavad. “Kardan tuld nagu tuld ja tean, mida tulekahju tähendab – kõik põleb, ka raud põleb ära,” ütleb Asumets, kes nooruses oli kolm aastat tuletõrjuja. “Ükskord kui Käina päästjad siia kohale jõuavad, on hilja. Ken-Marti Vaher ütles küll, et kümne minutiga jõuavad kohale, aga Käinast ei jõua selle ajaga Leisu suvelgi, talvest rääkimata.”
Kuna ilus ja kordatehtud tiik oli hoovil juba olemas, ehitati tiigi juurde külmakindel veevõtušaht, et ka talvel saaks viie minutiga vee kätte, soetati pump ja voolikud, saapad ja kiivrid, päästeamet andis kasutatud rõivad ja koolitas. Koolituse on läbi teinud 12 mehaanikut ja ülejäänud töötajad oskavad voolikuid vedada. Päästevahendite hoidmiseks ehitas ettevõte ka soojustatud ruumi, mille uksel uhke silt “Tuletõrjedepoo”.
Asumetsa suurim etteheide riigile ongi see, et Emmastest riiklik depoo ära viidi. “Iga normaalne ettevõtja kindlustab oma vara. Meie oleme kõik need aastad kindlustanud,” ütleb Asumets ja toob mõtlemapaneva võrdluse. 2012. aastal suletud riikliku Emmaste päästedepoo 2011. a eelarve oli 460 000 eesti krooni. Dale üksi maksis riigimakse üle
12 miljoni krooni aastas, lisaks  tegutsevad lähikonnas poolesaja töötajaga OÜ Pharma Systems ja enam kui saja töötajaga OÜ Liisbet Tukat. Nemadki maksavad riigile makse. Lisaks jääb piirkonda Tohvri hooldekodu.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411