Reede, september 12, 2014
 

Praamikuningas Leedo hakkas riigile taas muskleid näitama

| Hiiu Leht
Déjà-vu: parvlaevaärimees Vjatšeslav Leedo hakkas majandusministeeriumile käimasoleva parvlaevade operaatori hanke tingimusi dikteerima.
AS Saaremaa Laevakompanii (SLK) majandusministrile saadetud kirja võib tõlgendada hoiatusena, et vahetult enne tähtaja kukkumist võidakse vaidlustada hanketingimusi.
Hankel konkureerima pidanud Tallinna Sadam ei jõua esmaspäevaks esitada tõenäoliselt ühtegi pakkumist.
Täpselt kümme aastat tagasi, 2004. aasta septembri alguses teatas toonane majandusminister Meelis Atonen tagasiastumisest, sest üritas parvlaevu ja nende käitlemist riigistada. Ka siis oli tüli peategelane SLK eesotsas selle omaniku Vjatšeslav Leedoga, kes igal võimalikul juhul Atoneni plaani maha tegi, samal ajal soovides riigi makstavate dotatsioonide kahekordset suurendamist. Lühidalt: Leedo sai oma tahtmise, kui allkirjastas lepingu uue ja leplikuma majandusministri Edgar Savisaarega järgnevaks kümneks aastaks ehk 2016. aasta 1. oktoobrini.
Nüüd on lepingu lõpp jälle lähedal ja nähtavasti teeb SLK soojendust, et kasutada vanu trikke ja vigureid ka uue ministri Urve Palo peal, sest endiselt valitseb (küll aina ebatõenäolisem) oht, et äkki riik leiabki endale vähem jonnaka partneri, kes tagaks mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahelise parvlaevaliikluse. SLK on aga piisavalt julge ja enesekindel, et esitleda end riigile ainuvõimaliku partnerina, kellega laevaühendus säiliks.
SLK nõudlik kiri
SLK tegevjuht Tõnis Rihvk saatis majandus- ja taristuministrile Urve Palole nõudliku kirja, milles jagas lahkelt soovitusi, kuidas peaks ministeeriumi väljakuulutatud parvlaevade operaatori hanget muutma, et ka SLK oleks nõus sel osalema. “Mõistliku ja reaalselt täidetava pakkumuse esitamine on suuresti raskendatud hankedokumentidega kehtestatud ebareaalsete tähtaegade ning pakkujate kahjuks kehtestatud muude ebaproportsionaalsete tingimuste tõttu,” kirjutas Rihvk.
Olgu rõhutatud, et sellisele järeldusele jõudis Rihvk kaks tööpäeva enne 15. septembrit, mille keskpäeval kukub parvlaevade operaatori leidmiseks korraldatud hanke tähtaeg. Hanke kuulutas majandus-ja kommunikatsioooniministeerium (MKM) välja 30. juunil ja ministeeriumi andmetel on praegu viis ettevõtet võtnud tutvumiseks hankedokumendid.
Kuigi minister Urve Palo pidas SLK kirja täiesti ootamatuks ja hanketingimuste muutmist ühe osaleja palvel võimatuks, eriti hanke tähtaja läheduse pärast, võib laevakompanii kasutada hanke venitamiseks ja läbikukutamiseks ka muid variante. Näiteks vahetult enne tähtaja kukkumist võib osaleja hanketingimusi vaidlustada. Ministrile saadetud kirja võib pidada hoiatuseks, et just sellise sammu astumiseks ollakse valmis. Muutke tingimusi või muidu…
Etteheiteid on Rihvkil laias laastus neli. Esiteks ei sobi SLK-le laevade tarnetähtajad, millega pole võimalik ehitada isegi üht laeva, rääkimata neljast. “SLK-l on selle tõttu väga keeruline teha reaalselt täidetavat pakkumist, kuigi selleks oleks piisavad oskused, kogemused ja laevapark,” survestab Rihvk täiesti varjamatult.
Teiseks ei meeldi laevaoperaatorile see, et riik jätab endale võimaluse kümne aasta pärast laevad ära osta.
Kolmandaks tahab MKM näha ka vedaja lepingupartnerite (nt kütusemüüja, toitlustaja jms) infot, mida SLK ei pea võimalikuks. Viimasena ehk neljandana juhib Rihvk tähelepanu sellele, et hanke kohaselt on riigil võimalik näiteks erakorralise ülesütlemise puhul nõuda vedajalt trahviks viis miljonit eurot. Vedajal aga leppetrahvile õigust pole, kui riik peaks lepingu üles ütlema.
Praegune leping hägune
Majandusministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Jaak Kaabel lükkas kõik Rihvki esitatud argumendid ümber. Esiteks ei saa MKM teha järeldusi laevaehituse võimatusest üksnes SLK väidetu põhjal. “Pigem arvestab ministeerium ka Tallinna Sadama poolt ajakirjanduses edastatud teadetega, mille kohaselt neil läbirääkimised jätkuvad laevaehitajatega ja laevad(de) ehitamine on võimalik,” selgitas Kaabel enesekindlalt.
Aruandluse kohustus peaks riigi hinnangul olema uue sõlmitava lepingu tuum. “Riik peab oluliseks, et uuel lepinguperioodil oleks tagatud ühistransporditoetuse kasutamisel läbipaistvus ja kontrollitavus – juhul kui teenust osutatakse maksumaksja raha eest, siis peab olema võimalik üheselt ka mõista, milleks raha konkreetselt kasutati,” viitas Kaabel asjaolule, et praegune operaatoriga sõlmitud leping on äärmiselt hägune ja see läbib mitu “vahendajat”, kelle tõttu muutub suur osa riigidotatsioonist ärimeeste kopsakaks kasumiks (vt graafikult).
Leppetrahvi suurust hindab MKM samuti proportsionaalseks, kui arvestada teenuse iseloomu ja maksumust.
Leedo enesekindlus kasvab
Meelis Atonenile, kes on nüüd küll pelgalt pealtvaataja, tuleb kogu kemplus väga tuttav ette. “Omal ajal soovitas meiega konsulteerinud advokaadibüroo kasutada Leedo vastu nn sundi ehk et sundida riigil infrat omavat ettevõtjat hoolimata lepingu pikkusest edasi töötama – kattes loomulikult tema kulud,” meenutas Atonen. Paraku valitsusest sellele tuge ei tulnud. “Seepärast ma tagasi astusingi,” rääkis Atonen.
Ta ütles, et sundi saakski kasutada eriolukorras, kui inimesed ei saa saare ja mandri vahel liikuda. Valitsus peab üksnes tahtma.
“Juba kevadel tulnuks lasta ehitada uued laevad, esialgu kasvõi kaks – asi oleks 2016. aastal hoopis teisem ja Leedo enesekindlus ka väiksem. Nüüd see kasvab iga päev. Huvitav, kas juba kõik ei saa aru, et see ei ole normaalne äripartner, kes muudkui ähvardab, jonnib ja partnerit nurka surub?”
Atonen pakkus välja ka teooria, et võib-olla tehaksegi ainult teatrit, et pinge kuhjudes teenuse hinna teema üldse tagaplaanile jääks.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411