Teisipäev, september 30, 2014
 

Politseid hakkab rohkem näha olema

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanem Aare Allik asub Hiiu maakonna politseijuhina ametisse homme, 1. oktoobril.
Olete oma uue kollektiiviga juba kohtunud?
Jaa, mitmeid kordi juba. See ei ole mu esmane külaskäik Hiiumaale. Esimest korda käisin kui ümberkorralduste ettevalmistus algas, kuu-poolteist tagasi. Inimesed on hästi sõbralikud, sära silmas ja ootused ümberkorraldustele on suured.
On need on positiivsed ootused või muutusi pigem kardetakse?
Pigem positiivsed, ma ei ole ühtegi negatiivset märkust veel kuulnud.
Siiski, kuus radarvaatleja töökohta tahetakse ümberkorralduste käigus viia Tallinnna, väikese Hiiumaa jaoks on see suur kaotus. Mida sellest arvate?
Kärdla radarivaatlejad on küll eraldiseisev üksus, aga nad on ikkagi Hiiumaa inimesed. Aga kolimise osas ei ole veel kõik selge ega otsustatud. Need muutused ei ole sündimas ei täna ega homme ja siin võib arenguid olla mitmeid.
Millised on varasemad kokkupuuted Hiiumaaga?
Hiiumaal elavad mul sugulased, aga hiidlasi ei tasu hirmutada sellega, et ma saarlane olen. Tegelikult pole ma ka saarlane, olen hoopis põlvakas.
Mida tänase arutelu järel arvate Hiiumaa turvalisusest?
Mõnes mõttes on see nagu väike Saaremaa. See pole küll halva mõttega öeldud, aga siin on tohutult võimalusi. Hiiumaa on olnud teerajaja mitmetes politsei uutes töövõtetes, kui tagasi vaadata. Näiteks vähemalt juba aasta tagasi on Hiiumaa politsei tegutsenud ühtse tervikuna piirivalvega, mis näiteks mujal Eestis on olnud probleemiks. Millest ümberkorraldused käivitusid, oli see, et varem oli meil valdkondadepõhine ülesehitus ehk piirivalve tegutses omaette, korrakaitse omaette, kodakondus-migratsiooniameti valdkond omaette. Neid juhiti Pärnust ning maakondlikul tasandil ei olnud neil väga tihedat kokkupuudet. Hiidlased lahendasid selle probleemi juba varakult ehk siin lepiti omavahel kokku, et me hakkame koostööle ühise eesmärgi nimel.
Väljast võib see ilus paista, aga mitmed piirivalvurid ei olnud sugugi vaimustuses politseipatrullis käimisest. Mõed on seepärast ka lahkunud.
Need asjad on nüüd möödas ja sellevõrra on edu võti meie, st hiidlaste käes. Võimalik, et kõik ei mõistnud otsekohe ja väga hästi ühise tegutsemise olemust ning seda, et meie kõigi ühine eesmärk on ühiskonna turvalisus.
Millised on Hiiu saare turvalisuse probleemid?
Põhiprobleem, mida siin saaks paremini lahendada – saaksime kogukonda senisest paremini kaasata. Kui meil oli siin aasta algul varguste probleem, siis probleemi sisu oli, et me ei saanud kogukonna käest infot kätte siis, kui meil seda vaja oli. Ehk meie tegutsemise üks suund peab olema see, et me peame kogukonnaga suhtlema ja inimesed tahaks meiega rääkida. Sellevõrra me saame ka rohkem infot. Tihedam suhtlus oleks võib olla andnud tulemuse, et oleksime suutnud kiiremini need vargused ära lahendada, mitte hoida inimesi, piltlikult öeldes, pool aastat hirmu all.
Kas politsei peab saama omainimeseks?
Jah. Politsei on ikkagi inimeste heaks loodud. Kui mõelda nii Hiiumaa oludes kui laiemas mastaabis, siis, hea küll, on ka muud siseturvalisuse teemad, aga politsei on ikkagi kodaniku jaoks, mitte vastupidi.
Ametist lahkuv Kärdla kordoni ülem Argo Tali ütles, et tema hakkas alles nüüd hiidlastest ja nende ootustest turvalisusele aru saama. Kaua Teil selleks aega kulub?
Mul on eelis, et ma olen 20 aastat Saaremaal elanud. Argo Tali oli ainult mandril elanud. Eks minul võttis Saaremaal aega kümme aastat, et ka kogukond mind omaks võtaks. Ehk mul on olemas mõned salateadmised, kuidas hiidlaste seltskonda kiiresti sulanduda ja kuidas hiidlastele minust kasu võiks olla.
Mida ütlete hiidlastele, kelle heaks tööle hakkate?
Minu sõnum on, et politseid hakkab olema rohkem näha selles mõttes, et politsei tahab tulla ka näiteks külaseltsi koosolekule või käsitööringi kokkusaamisele või koolimajja mingitel teemadel rääkima. Ehk need kokkupuuted politseiga sagenevad just selles mõttes, et me ei lähe kedagi karistama, aga rääkima näiteks tänastel aruteluteemadel selleks, et kogukonnal oleks politseist rohkem kasu. Võtmesõnaks on “koostöö”. Püüame probleeme üheskoos märgata juba eos ja nende lahendamisega tegeleda, mitte ootama jääda, seda, et midagi halba juhtuks ja siis tegutsema asuda.
Kas see tähendab, et ootate küllakutseid?
Jah, kindlasti. Kui meid ei kutsuta, siis pakume ennast ise, aga jah, kutsuge meid külla.
Kas kolite Hiiumaale või jääte kahe saare vahet sõitma?
Esimese aasta käin kindlasti Saaremaalt Hiiumaale tööl, aga eks selle aasta jooksul selguvad ka edasised arengud.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411