Reede, september 12, 2014
 

“Kool on minu jaoks õige koht”

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Tänavu tunnustasid Hiiu maavalitsus ja omavalitsuste liit parima õppeaasutuse juhina Kärdla ühisgümnaasiumi direktorit Ivo Eesmaad – direktorit, kes oma ametit naudib.
Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa (61) ütleb, et elus on kõige tähtsam teha asju, mis meeldivad. “Teen seda tööd nii kaua kui meeldib ja see ka välja tuleb,” ütleb Eesmaa, kes Kärdla kooli tegemisi roolib 15. aastat.
Eesmaa tõdeb, et ilma õpilaste ja õpetajateta on üks direktor “mitte keegi” ning talle meeldib oma koolis kõik: töö, mida ta teeb, seltskond, kes koolis töötab, ja meeldib ka see, mida koos tehakse.
“Meie koolis kehtib põhimõte, et igaüks on vaba tegema seda, mida ta õigeks peab. Minu osa on nagu autojuhil – kui hakkab kraavi kiskuma, keeran tagasi,” selgitab ta.
Just seepärast sekkub ta alluvate tegevusse väga harva. “Viieteistkümne tööaasta jooksul teavad juba kõik, mis on oluline ja mis mitte,” selgitab Eesmaa ja sõnastab ka enda rolli: “Kui tekib probleem, siis aitan lahendada, aga sekkuda, et oi nüüd sa teed midagi valesti, seda pole.”
Huvitavad ajad
“Mulle meeldib siin, sest koolis polegi asju, mis rõõmu ei teeks,” kinnitab koolijuht. Ainus, mis direktorile veidi muret teeb või õigemini on ta pigem nukker, et kümme aastat tagasi oli Kärdla koolis 800 õpilast ja nüüd poole vähem. “Mahume majja paremini ära, aga gümnaasiumis on õpilasi vähe ja seega ka võimalusi vähem pakkuda.”
Õnneks täitus üks direktori soove ja tänavu tuli kümnendasse klassi nii palju õpilasi, et sai avada kaks klassi.
Kuna lisaks põhitööle on Eesmaal rohkelt muidki kohustusi ning Hiiumaalt mandrile sõitmine võtab peaaegu terve päeva, on tal hea meel, et leidis sel aastal koolile uue füüsikaõpetaja, kes tema antud ainet nüüd õpetama hakkab. “Annan otsi ära, sest enam ei jõua nii palju,” ütleb ta.
Kavatseb kandideerida
Praegu on Kärdla koolis huvitavad ajad; äsja andis ministeerium Hiiu vallale ja ühisgümnaasiumile üle hariduslike erivajadustega õpilastele nii vajaliku Kõpu kooli ja peagi tuleb saarele riigigümnaasium.
Natuke teeb direktorile muret, kuidas järgmisel aastal toime tulla  riigigümnaasiumi ehitusega, mille käigus koolihoone üks tiib praktiliselt maha lammutatakse ja kooliperel tuleb aasta ruumikitsikuses üle elada.
Kuigi Eesmaa on lubanud 63. eluaasta täitumisel pensionile jääda, arvab ta praegu, et kandideerib siiski ka uue kooli direktori kohale.
Seoses uue kooli tulekuga ja koolide järjepidevusega on direktoril kerkinud ka mõned küsimused: Kas kooli traditsioonid muutuvad? Mis kooli vilistlased on endised Kärdla kooli lõpetajad? Kas 1. septembril abituriendid ikka toovad esimese klassi jütsid kooli ja on neile aasta jooksul mentoriks?
Uues gümnaasiumis algab õppetöö 1. septembrist 2016. Mis sellega muutub, sõltub muidugi uuest koolijuhist, kes Eesmaa arvates võiks olla kahe kooli: Kärdla põhikooli ja riigigümnaasiumi jaoks üks. Ta põhjendab, et kuna laste arvu kasvu pole ette näha ning 100 õpilase või vähemaga õpilasega gümnaasiumis on personali vähem, hakkab enamus õpetajaid õpetama n-ö kahes majas ning ka direktor võiks olla kahel kooli peale üks.
Pidanud muidki ameteid
Eesmaa on olnud Kärdla linnapea ja pikalt, 2001. aastast osalenud ka Kärdla linna-, nüüd Hiiu vallavolikogu töös, nii esimehena kui lihtliikmena. Kuid elukutseliseks poliitikuks pole Eesmaa tahtnud kunagi saada. “Mind on pigem köitnud haridusasjad – see on minu jaoks õige koht,” ütleb ta.
Ilmselt tänu volikogu kogemusele pole ta siiski kunagi mõelnud, et kool ja omavalitsus on kaks eraldiseisvat üksust. “Nii kooli arengukavas kui õppekavas on kirjas, et kooli edu on linna edu ja vastupidi,” teatab Eesmaa ja küllap on see rida pärit tema enda sulest ja südamest.
Eesmaa ütleb enda iseloomustamiseks, et üritab alati näha kõike tervikuna. Nii näiteks pandi ajal kui ta maavalitsuses töötas, Hiiumaal esimesena kokku haridus- ja kultuuriosakond, nüüd on see niimoodi kõikides maavalitsustes. Samuti käivitas ta arutelu, kas haridusosakond peaks tegelema vaid üldhariduse või ka kutseharidusega.
18 aastat on ta olnud Eesti vabaharidusliidu (EVHL) esimees. See on üleriigiline valitsusväline katusorganisatsioon, mis ühendab haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi.
Oma panuse annab Eesmaa ka Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse liikmena olles rahastamise töögrupi juht. “Ega ringisõitmine lõppe. Kui tahad, et asjad kulgeksid suhteliselt mõistlikult, pead ise kaasa lööma.”
Kodus käib puhkamas
Kui direktoril töö ja muu rabelemise kõrvalt mingi aeg jääb üle, kulub see puhkamiseks, et järgmisel päeval jälle minna. Ta tunnistas, et kodus teeb ta vähem kui perele meeldiks. “Aed on abikaasa Anne pärusmaa, kassi ja koera enam pole ja põldu me ei pea,” loetles ta. Ka pere kolm last on juba täiskasvanud ja oma elu peal. Kristo (35) tegeleb ehitusega ja on projektijuht, Piret (30) on õppinud inglise keele tõlk, aga töötab vahelduseks mahemarketis ning Anni (28) lõpetas Mainori kõrgkoolis turismikorralduse ja töötab oma erialal Tallinnas.
Ivo Eesmaa on sündinud Raplas tööliste perekonnas. Tartu ülikoolist suunati ta 1977. aastal Kärdla keskkooli füüsikaõpetajaks. Kogu tööaja pole ta siiski haridusvaldkonnaga seotud olnud. Ta jõudis töötada ka toonases Hiiumaa metsamajandis nii puidutöökoja kui saekaatri meistrina. “See töö polnud mulle tuttav, aga kõik on õpitav,” meenutas 80ndate aastate algul kannapöörde teinud õpetaja.
Pärast seda oli Hiiumaa rajoonikomitee hariduskoondise juhataja. See seitsme aasta pikkune tööaeg aastatel 1988–1995 sai otsa, kui ta asus toonase riigi kooliameti peadirektoriks. Eesmaa meenutab, et algul tundis ta end pealinnas maapoisina kohmetult, aga see millega tegeles, oli ju tuttav ehk töö oli sama, aga mastaap suurem. Tallinnas töötamise aeg jäi siiski napiks, sest kooliamet likvideeriti poole aasta pärast.
Pealinnast naastes oli ta veel aastakese ametis maavalitsuses ja seejärel sai Eesmaast Kärdla linnapea. Kolm aastat hiljem kandideeris ta Kärdla keskkooli direktori kohale ja osutus valituks. “Ära tulin tervise pärast – linnapeana sain insuldi,” selgitas ta. “Võib ju arvata, et Tallinna linnapea on tunduvalt keerulisem olla kui Kärdlas, aga see on vale mõte. Tallinna linnapeal on sada asetäitjat ja abilist, kes kõik passivad, et keegi sind häirima ei tuleks. Siin tuleb igaüks uksest sisse ja ütleb, mis ta sust mõtleb. Tänaval käies aga oli tunne, et oled kõigile võlgu.”
Koolis tal seda tunnet pole.

 

Sildid:

Kommentaarid: 1

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Jüri Kurm

    Olgu sul seda kooli veel pikalt!

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411