Reede, august 1, 2014
 

Tantsuga sina peal – Helle-Mare

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Esimest juubelit tähistanud Hiiumaa rahvakultuurispetsialist Helle-Mare Kõmmus on tantsuoskuste poolest tuntud üle Eesti – oli ta ju ka tänavusuvisel tantsupeol üks segarühmade liigijuhte.
Kohtume Helle-Mare Kõmmusega, kellega oleme ammused tuttavad, tema maja kõrval, endise Rasemani maja asemel. Siin pidas ta kaheksa aastat tagasi esimesel kohvikutepäeval oma perega kohvikutki. “Kunagi elas siin mu klassiõde ja minu kui korteris elava tüdruku jaoks olid need müstilised majad ja aiad, kus sai mängida,” ütleb Helle-Mare. Nüüd on ta koos kaasa Ain Tähistega siia oma kodu rajanud. Ka majaasemega, kus vaid ajahambast puretud kelder, on Helle-Marel mõtteid liikunud: “Siin on mõnus istumise koht.”
Hea auraga kohad, mis Helle-Marele veel meeldivad, on Saarnaki laiu pärnamets ja Ristna nõmmeliivatee väljad. “Mulle meeldib metsas ja mere ääres käia, aga mul peab sinna asja olema,” selgitab ta. Metsas käib ta üksinda ja tegeleb siis korilusega – seened, marjad, teematerjal – midagi jääb ikka näppu ja lisaks on see aeg iseendale.
Lapsepõlv Tärkmal
Looduselähedust on Helle-Mare kogu aeg hinnanud. “Kui ma mõtlen lapsepõlvele, siis tegelikult tuleb silme ette Tärkma, kus elas vanaema,” ütleb Helle-Mare. Õe Anne-Lyga olid nad seal kõik suved.Vend Toomas kasvas seal üles. Ka Helle-Mare sünnipäeva tähistati alati seal. “Vanaema tõi õue õunapuu alla suure laua ning külalaste ja oma perega peeti minu sünnipäeva,” meenutab ta nüüd. Veel on tal meeles, et vanaema laulis sünnipäevahommikul.
Tärkmal oli rand, olgugi “lehmarand”, aga lähedal. Hommikul võtsid nad oma asjad ja veetsid rannas koos teiste lastega terve päeva.
Meelde on talle jäänud vanavanaema ütlus enne minekut, et kui ära upute, saate peksa!  “Lapsena kartsin väga peksasaamist – alles hiljem taipasin, mida see lause üldse tähendab,” ütleb ta. Kellelgi polnud ju aega lastega mere äärde kaasa tulla – vanaema oli kolhoosis tööl, vanavanaema aga ei käinud kodust väljas.
Sügavasse vette sattusid lapsed siiski harva, sest Tärkma rand oli väga madala veega. Rannas õppis Helle-Mare ka koera ja selili ujuma, aga ta leiab, et vee ees peab ikkagi olema aukartus: “Ma ei kipu väga sügavasse vette, kui ma ei tea, mis põhi seal on.”
Tantsuga kokku kasvanud
Helle-Mare sõnul ta kasvas tantsuga kokku tantsuõpetajast ema Mareti kõrval. “Mulle meeldis ballett, ilmselt põhiliselt kleidi, mitte treenitud keha pärast,” meenutas ta.
Kärdlas oli võimalik tegeleda ainult rahvatantsuga, aga kui siia asus elama baleriin Ljudmilla Puusepp, läks Helle-Mare, juba keskkoolitüdrukuna, balletiringi. “Jõudsime ära proovida isegi kork- ehk varvaskingad, seega olen ka varvastele tõusnud,” meenutab ta tänutundega seda võimalust.
Tallinna pedagoogilisse instituudi kultuuriteaduskonda astus ta seepärast, et lisaerialana sai tantsu õppida. Pärast kõrgkooli oli esimene töökoht Emmaste kultuurimajas.
Hiiumaale on ta truuks jäänud. Peale laste sündi asus ta tööle Rahvakultuuri Keskuse spetsialistina Hiiumaal ja on nüüdseks teinud seda tööd 17 aastat, suunates nii maakonna kultuurielu kui ise kollektiive juhendanud.
Üldtantsupidudega on ta seotud 1987. aastast, kui alustas 7.–8. klasside tantsurühmade liigijuhi assistendina. Nüüdseks on ta osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis üheksal korral: kahel korral liigijuhi assistendina, kahel teemabloki üldjuhina ja viiel korral liigijuhina. Lisaks olnud liigijuht 2000. aasta Soome-Eesti esimesel tantsupeol Helsingis.
Juubilar: Tallinnas läheksin katki
Kuigi Helle-Mare on sageli saarelt ära ja leiaks tööd ka mujal, ära ta siit kolida ei kavatse. “Tallinnas elades läheks ma katki, aga mulle meeldib seal käia ja siis siia “kardinate” taha tagasi tulla,” ütleb ta.
Tunnustuse kohta ütleb ta, et see on talle oluline, kuid oma tööd teeb ta ikka huvist ja soovist midagi ära teha: “Tore on kui minu tehtut märgatakse, aga pigem on valus, kui jääb mõni suur asi märkamata.”
Samas peab ta ise tähtsaks märgata teiste tegemisi ja räägib ühe näite. “Kuraatorina tegin laulupeo rongkäigu taustaks teksti, siis märkisin ära, et see Hiiumaa rongkäigu jupp on nii lühike, aga sisu on sama palju kui teistel maakondadel,” selgitab ta.
Ja õigus tal on, sest väike Hiiu maakond andis lisaks kollektiivide ja juhendajate tublile tööle Puudutuse peole Erkki-Sven Tüüri koorilaulu, Astrid Nõlvaku kandleloo, Rauno Zubko tantsu koos lavastusega ja tantsupeo liigijuhi Helle-Mare Kõmmuse.
Hiiu tantsu uurija
Hiiumaa tantsudest on üldteada “Hiiu valss”, “Patsiusti” ja “Hiiu polka” – need, mis Ullo Toomi siit saarelt üles kirjutanud.
“Toomi vaimustus nii Hiiumaa valsist kui siinsetest tantsudest ja mind hakkas huvitama, mida ta siis tegelikult siin möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel nägi,” räägib Helle-Mare.
Selgub, et hiiu tantsu lugu on veel kirjutamata ja kirjeldamata, sest siia, meretagusele maale, uurijad eriti tihti ei jõudnud. See oli kaugel. Nii ongi Helle-Mare praegu ajalooradadel – ajab nii siinsete rahvatantsude kui -tantsijate jälgi. Samuti otsib tantsude saateks kõlanud muusikat – neid ei saa ju lahutada.
Kuid selleks, et tolle aja tantsu kohta järeldusi teha, peab olema piisavalt palju materjali. Infot nopib ta vanavarakorjajate üleskirjutustest, päevikutest, kirjetest, ajalehtedest, mälestustest ja loomulikult muuseumitest. Tihti läheb põneva märkme sisu poolt taga ajades teerajaots vette, kuid Helle-Mare on visa: “Rada käies loon süsteemi, see on huvitav, aga mu tee on alles alguses.”
“On asju, mida ikka tahad teada saada. Õppida pole kunagi hilja,” ütles ta. “Peab jätkuma uudishimu midagi otsida ja avastada – see innustab ja hoiab tegevuses.”
Aeg uurimistööks on üsna napp. Kõik õhtud, eriti tantsupeo aastal, on tegelemine “hobiga” ehk tantsurühmade juhendamine. Üksikud vabad õhtud tahaks ta siiski ka oma perele jätta.
Esikohal pere ja kodu
Helle-Mare peab oma lähedasi väga oluliseks. “Tegelikult on pere number üks. Ilma pereta, ilma toeta ei saavuta inimene midagi,” kinnitab ta.
Kui lapsed olid väikesed ja Ain mandril tööl, oli Helle-Marele abiks ema. Hiljem on Ain kodus lastega hästi hakkama saanud. “Kui mees ei oleks toetanud minu tegemisi sellega, et hoiab lapsi ja kodu korras, siis poleks ma midagi saavutanud,” kinnitab Helle-Mare.
Lapsed, Jaan, Juuli-Ann ja Kadi-Ell, pole üksinda kodus olnud – ikka kas vanaema, hoidja või isaga. Sellepärast, et Helle-Mare mäletab oma lapsepõlvest, et üksi kodus olemine oli hirmus asi.
Kultuuritöö tegijana oli talle oluline, et tähtsamatel sündmustel oleks kohal ka ema Maret. Hiljem on neid käike hakanud tegema Ain. “Minu jaoks on oluline, et pere oleks vähemalt näinud, mida ma teen,” ütleb ta. Ja selgitab, et hea on kuulata pereliikmete kommentaare – need on talle olulised. Kuna Ain pole “teemas” sees, on ta “neutraalne pilk”, kelle arvamistest on suurt kasu olnud. Näiteks 2009. aasta Mere peol istus Ain lisatribüünil alumises reas. Kodus hakkas rääkima, et kas teil keset etendust juhtus midagi? Naise imestunud pilku nähes selgitas siis, et keegi ei tantsinud ja ta kuulis vaid erinevaid muusikakatkeid. Selgus, et kõik vaatajad ei näinudki väiksemaid soolonumbreid, mida tantsiti vahetult tribüünide ees. Peo lavastajad seda aga ei teadnud. Tänavu andis Ain ka Puudutuse peol nähtust ülevaate.
Lapsed tantsupeo vurhvi
Ka Helle-Mare ja Aini lapsed on niipalju tantsupeo vurhvi, et kui nad pole ise võimlemas või tantsimas, siis tulevad vaatama. Kedagi oma nüüdseks juba täiskasvanud lastest pole Helle-Mare tantsu juurde sundinud. Tema arvates peab igaüks ise oma tee leidma. Siiski on pere vanim laps, Jaan tantsinud pisikesest peale ja jõudis nelja aasta tagusel Mere peol vilistlasrühmani välja. Juuli-Ann leidis tee Kristiina Vessari neiduderühma, praegu tantsib Tartu ülikooli rahvakunstiansamblis. Mere peol tantsis ta neiduderühmas, Puudutuse peol tegi kaasa liikumiskavas. Kadi-Ell aga oli Mere peol võimlejate ridades ja mängis ka puhkpilli.
“Lapsed võivadki minna kodust kaugele, aga nad peavad saama lapsepõlvest kaasa kindlustunde. Kodu muster, kodu lõhn ja maitse võiks olla igaühel meeles, kes läheb siit ka laia ilma, sest need on hetked, millele elus toetuda.”

 

Sildid: , ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411