Teisipäev, august 26, 2014
 

Seakatkuohuga tuleb arvestada ka saartel

Eestile kõige lähemal, Lätis, Valgevenega piirneval alal, diagnoositi sigade Aafrika katk juba 26. juunil. Kuigi Eestis ohtlikku haigusesse nakatunud sigu veel leitud pole, peavad loomapidajad rakendama ohutusabinõusid ka Eestis ning isegi meretagusel Hiiumaal.
Kuigi Hiiu saarel suuri sigalaid enam pole, peeti siinse veterinaarkeskuse (VK) andmetel eelmise nädala seisuga Hiiumaal 13 talus kokku 50 siga.
“Oht nakkuse levikuks Hiiumaale on arvestatavalt tõsine,” kinnitas Hiiumaa VK juhataja Jüri Lauter ja kinnitas, et loomapidajail on vaja rakendada igakülgseid bioohutusmeetmeid. See tähendab, et farm on võõrastele suletud, sigu peetakse ainult sisetingimustes, sigadele ei söödeta loomseid toidujäätmeid jne.
Lähiajal on Hiiumaa loomarstid juba külastanud või kohe külastamas sigalaid, et talunikele teemat täpsemalt tutvustada.
Kassari Esiküla talupidaja Tiia Uusoja rääkis, et teda teavitas Aafrika katku ohust veterinaararst Kalju Hülg.
Uusoja rääkis, et kuna ta peab sigu laudas, siis suurt midagi ta teisiti ei peagi tegema. “Edaspidi hoian laudauksed kinni, ei lase lindu-looma ega võõrast inimest sisse,” ütles Uusoja ja avaldas lootust, et ehk jäävad vähemalt saared taudist puutumata.
“Samas kui mandril on juba katk sees, siis pole ka põrsaid kusagilt osta,” märkis ta muret, mis katkuohuga kaasneb isegi siis kui haigus saarele ei jõua.
“Tulevik on siiski tume, kuna tulu toob seakasvatus vaid siis, kui sead on terved,” märkis Uusoja.
Kuidas haigust ära tunda
Taudi diagnoosimine Eesti territooriumil mõjutab kogu Eesti seakasvatust, sest haigus on kiire levikuga ning kõik haiged ja haiguskahtlusega seakarjad hävitatakse.
Selle väga nakkava sigade haiguse kulg võib olla üliäge ning seda iseloomustab loomade kõrge palavik, täielik isutus, verevalumid nahal ja siseorganites ning surm seitsme kuni kümne päeva jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist.
Sigade Aafrika katku ei haigestu inimesed ega ka teised loomaliigid, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Seepärast on oluline teavitada ohust ka inimesi, kes seakasvatusega kokku ei puutu. Ettevaatlik peaks olema teadmata päritoluga liha ostmisel eriti piiriäärsetel turgudel.
Sigade Aafrika katk jõudis Aafrikast Gruusiasse 2007. aastal, seejärel levis see Venemaale, Valgevenesse, Poola, Leetu ja Lätti. Haigus levib kiirusega 300 kilomeetrit aastas.
Alates 15. augustist on kogu info sigade Aafrika katku kohta koondatud veebilehele www.seakatk.ee

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411