Reede, august 1, 2014
 

Kes Kärdla lasteaeda ei mahu, läheb Kõrgessaarde?

Harda Roosna | Hiiu Leht
Juuni lõpus otsustas Hiiu vallavolikogu määrata koolieelsete lasteasutuste, Kärdla lasteaia ja Kõrgessaares asuva lasteaia Vigri, ühtseks teeninduspiirkonnaks Hiiu valla haldusterritooriumi.
Otsus võeti vastu 13 poolt- ja 3 vastuhäälega, erapooletuid ei olnud ning see jõustub 1. septembril.
Lasteaedade teeninduspiirkond määrab ära millises järjekorras võetakse lapsi lasteaeda väljaspoolt teeninduspiirkonda. See tähendab, et Hiiu valla lapsevanem saab edaspidi valida Kärdla linnas või Kõrgessaare alevikus ehk Viskoosas asuva lasteaia vahel. Paraku tähendab see ka seda, et vallal pole enam kohustust tagada Kärdla linna elaniku lapsele koht just Kärdla lasteaias.
Allakirjutanule öeldi, et näiteks Kärdla lasteaia sõimerühmas on sügiseks kohad täis nii et stsenaarium, mille kohaselt Kärdla lapsevanem peab hommikuti Viskoosasse sõitma on vägagi reaalne.
Koalitsioon: Uus võimalus
Hiiu valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Tiia Liibert selgitas, et lasteaia valik on lapsevanema kaalutletud otsus ning vald ei tohiks piirata lapsevanema valikuid vallasiseselt. “Teeninduspiirkonna määramine ei tähenda lasteaedade ühinemist. Lasteaiad töötavad ikka edasi eraldi juriidiliste asutustena,” lisas ta.
Volikogu kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni esinaine Margit Kagadze leiab, et seni, kuni vallal pole piisavalt vahendeid Kärdla lasteaia juurdeehituseks, Vabrikuväljaku lasteaia maja remondiks ja puudub toimiv laste päevahoid, tasub läbi mõelda, kuidas lihtsustada Kärdla vanematel oma laste viimist Vigrisse. “Kindlasti on veel neid vanemaid, kes vaba lasteaiakoha ootuse asemel on valmis kaaluma alternatiivseid variante,” lisas Kagadze, kes ise on juba kolm kuud oma tütart Kõrgessaare lastaeda sõidutanud.
Opositsioon:  Nurjatu otsus
Vallavolikogu opositsioon aga juhib tähelepanu otsuse varjukülgedele. Eriti kriitiline on Ants Vahtras, kes arvas, et ühise teeninduspiirkonna loomise taga on võimukoalitsiooni kavatsus jätta lastevanemate mureks, kuidas näiteks Kärdla laps saaks Viskoosa lasteaeda ja sealt tagasi. “See on kõige otsesemas mõttes vastutusest vabanemise otsus. Selline nurjatu otsus võeti Isamaaliidu ja valimisliidu Üks Hiiumaa inimeste poolt volikogus praktiliselt ühehäälselt vastu, kusjuures ka opositsiooni liikmeid hääletas selle poolt.”
Inge Talts lisas, et tema on proovinud otsuse tagajärgi siluda esitades volikogule tänavu aprillis eelnõu, mille alusel saaks maksta lapsevanemale, kelle lapsele ei jätku lasteaiakohta või on see koht kätesaamatu kauguse tõttu, igal kuul nii suur summa, kui kulub ühe lapse peale KOV raha lasteaias. Tema otsuses olid näidatud ka eelarvevahendid, millest toetust maksta. Paraku otsustas sotsiaalkomisjon eelnõuga tööd mitte jätkata. Eelnõu vastu võtmisel oleks iga ema või isa, kelle laps “ei mahu” elukohalähedasse lasteaeda, saanud umbes 189 eurot kuus.
Kagadze kogemus
Mis seisab ees Kärdla lapsevanemal, kes peab lapse igal tööpäeval Viskoosasse lasteaeda viima ja ise tagasi Kärdlasse tööle jõudma? Päevase teekonna pikkus edasi-tagasi on 20+20 km, sõiduaeg 20+20 min, talvel libedaga ehk kauemgi.
Oletame, et lapsevanema tööpäev on klassikaline, esmaspäevast reedeni kella 9–18ni. Väikeste varudega päevaplaan oleks siis järgnev: kell 7 äratus, kell 8 uksest välja, 8.30 Viskoosas, kell 9 tööl. Õhtul oleks kell 18.30 laps auto peal ja kell 17 kodus. Kokku oleks laps lasteaias kümme tundi.
Kagadze on üks neist, kelle 2,5 aastase lapse jaoks aasta alguses Kärdla lasteaias vaba kohta ei olnud. “Otsustasin lähemalt tutvuda Vigri lasteaiaga, mis asub Viskoosas. Tänaseks on laps kolm kuud lasteaias käinud ja kohanemine on sujunud väga hästi. Lapse viin ja toon lasteaiast ise oma autoga. Leian, et  20 minutit koduukse eest lasteaia ukseni ei ole üüratu ajakulu. Lapsega vesteldes lendab aeg kiiresti ja samas on see hea aeg ümberhäälestumiseks. Viskoosas asub üks ütlemata tore, hubane ja lastesõbralik lasteaed. Meie pisitütar on rahul ja see ongi peamine,” jagub Kagadzel tehtud valiku kohta vaid kiidusõnu.
Kes katab kulu?
Sõidu hind sõltub konkreetsest autost ja kütuse hinnast. Igaüks võib oma arvutused ise kohendada, Hiiu Leht tegi umbkaudse arvutuse ühe nädala kohta: 5 päeva x 5,2 liitrit kütust x 1,259 eurot = 32,73 eurot. Ühes kuus seega ligikaudu 130 eurot. Talvel ehk rohkemgi.
Küsimusele, kas transport Kärdlast Viskoosasse hüvitatakse neile, kes Kärdlas lasteaia kohta ei saa, vastas Liibert, et tulenevalt seadusest ei ole vallal kohustust transporti kodu ja lasteaia vahel hüvitada. Samas ütles ta, et vallakodanikul on võimalus teha avaldus ning kui see on põhjendatud, siis avaldus rahuldatakse. Näiteks Margit Kagadze sõidukulud vald osaliselt kompenseerib.
Ants Vahtras rääkis, et Kagadzele on makstud sõiduhüvitist ilma vastava korrata, nüüd aga on vallavalitsus lubanud välja töötada korra, mis reguleeriks kõiki neid küsimusi: kes, kui palju ja millal saaks hüvitist. “See toob valla eelarvele lisakoormust, millega minu teada pole eelnevalt arvestatud, aga võimaldab võimulolijate öelda, et see pole kahjuks meie mure, kuidas laps lasteaeda saab,” kritiseeris Vahtras.
Talts arvas, et võib tekkida toetusetaotluste laviin. Tema küsimus on, et kui vald maksab kinni transpordi marsruudil Kärdla–Viskoosa, kas tuleks maksta hüvitist ka lapsevanemale, kes veab oma last lasteaeda näiteks marsruudil Villamaa–Viskoosa. Samas kui lapsevanem läheb iga päev Kärdlast Viskoosasse tööle ja viib lapse Viskoosa lasteaeda, kas ka siis on kohane maksta transporditoetust?
Tema arvates on otstarbekas kompenseerida transport teise lasteaeda neile lapsevanematele, kelle lapsele endises teeninduspiirkonnas lasteaiakohta ei jagu.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411