Reede, august 22, 2014
 

Hädaabi kohalejõudmine kiireneb uue töövahendiga

Päästeamet
“Kuhu see kiirabi küll jääb? Miks tuletõrje veel ei tule?” – küsimused, mis korduvad hättasattunuil abistajaid oodates.
Ehkki ootaja aeg on tulija omast alati pikem, muudab hädaabi asutuste uus töövahend kiiremaks ja täpsemaks nii abivajaja asukoha selgitamise kui ka abi teelesaatmise ja kohalejõudmise.
Krimifilmidest pärit efektset silmapilkset ilmumist uus töövahend siiski ei võimalda, kuid ka paar võidetud minutit võivad olla just need, mis aitavad sündmuse kulgu positiivsemas suunas muuta – olgu see siis uppuja elustamisel, tulekahju kustutamisel või avarii tagajärgedega tegelemisel.
Oluline on, et Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toel loodud töövahend – geoinfosüsteem aitab kiirendada professionaalse abi ja toetuse saamist olenemata asukohast või elukohast Eestis. On ju teada, et just hajaasustusega piirkondades ja ka uuselamurajoonides on abi osutamine puudulike teetähistuste tõttu olnud seni raskendatud. Kui teekonnakirjeldus esitatakse kujul “selle kivihunniku juurest vasakule, männist mööda ja kolmandast teekäänakust paremale”, siis võib ka vilunud orienteeruja vääratada. Meil on palju pimedat aega ja tihtipeale ei ole ka kõige paremini kirjeldatud orientiirid lihtsalt märgatavad. Samuti on praktikas ette tulnud olukordi, kus samanimelised kohanimed eri maakondades on abi saabumist edasi lükanud.
Võtmeks helistaja
asukoha tuvastamine
Uus töövahend positsioneerib abivajaja või sündmuskoha digikaardile, ühe klikiga tuvastab häirekeskuse päästekorraldaja kiireima vaba kiirabi või päästeauto ning auto arvutis olev digikaart näitab väljasõidukorralduse saanud meeskonnale kõige nobedamat teekonda sündmuskohale.
Oluline ajavõit tulebki sellest, et häirekeskus, kiirabi- ja päästemeeskonnad töötavad nüüd ühtses infosüsteemis ning neil on ühine ja terviklikum ülevaade sündmusest, läheduses asuvatest objektidest ning kasutatavatest vahenditest – sellesama sündmusega seotud teistest pääste- ja kiirabisõidukitest, veevõtukohtadest jms. Uus süsteem võimaldab kiiret elektroonilist infovahetust. Enam ei pea kulutama aega suuliste teekonnakirjelduste kuulamisele ning abi jõuab õnnetuspaigale rutem kohale.
Oluline on teada ka seda, et hättasattunu asukoht positsioneeritakse digikaardil nii täpselt, kui see sidetehniliste vahenditega praegu võimalik on. Mobiiltelefoni positsioneerimise täpsus sõltub mobiilifirmade rajatud mastide tihedusest ja mobiilikõnede puhul positsioneeritakse mastipiirkonna täpsusega. Mobiili GPSi võimekust seejuures ei arvestata. 3G seadistusega mobiilidelt helistajate asukoht kuvatakse kaartidel täpsemini. Lauatelefonilt tehtavate kõnede puhul leitakse helistaja hoone täpsusega. Positsioneerimine annab olulise efekti eriti siis, kui helistaja ei ole asustatud punktis ega tea, kus ta parajasti viibib, näiteks olles eksinud metsa või rabasse. Siis on ka 10 km raadiusega sõõr oluliseks lähteks otsingute alustamiseks.
Kas siis 112-le helistades ei peagi enam oma aadressi ütlema ega sündmuskohta kirjeldama? Rõhutan, et nii see ei ole. Helistaja käitumine sündmusest teavitamisel jääb samaks, endiselt on vaja öelda aadress ja täpsustada sündmuse asukohta. Kuid tänu positsioneerimisele ja kaardi otsinguvõimaluste kasutamisele läheb hädaabikõnes asukoha kirjeldamisele ja asukoha leidmisele tunduvalt vähem aega.
Kaart aitab sündmuskohta täpsustada
Kui inimene ütleb näiteks valla ja talu nime, siis annab kaart kohe kätte täpse asukoha ning ära jääb pikk teejuhatuse kirjeldus kohalejõudmiseks. Kui inimene on maanteel või hajaasustusalal, tuleks öelda lähim objekt, nt maantee ja kilomeeteri post, vald ja bussipeatus, vald ja ühiskondlik rajatis (nt koolimaja, pood), siis kuvab kaart selle asukoha. Seega kasutab Häirekeskuse päästekorraldaja nii helistaja ütlusi, telefoni positsioneerimist kui ka kaardiotsingut, et leida õnnetuse asukoht kaardil võimalikult kiiresti.
Lisaks annab uus töövahend eelise ka sündmuste analüüsimisel ja abi planeerimisel. Näiteks aitab  see välistada Padaoru lumetormi sarnast olukorda, kus erinevate helistajate poolt antud info põhjal oli nii häirekeskusel kui ka päästjatel keeruline hinnata sündmuse ulatust ja keerukust. Nüüd moodustavad ka erinevatelt kilomeetritelt saabuvad teated digikaardil ühe tervikuks seotud sündmuse.
Kui abi saamine kiireneb, vähenevad ka kahjud inimeste elule, tervisele ja varale. See aitab kaasa turvatunde suurenemisele, sest küsimustele “Kuhu see kiirabi küll jääb? Või miks tuletõrje veel ei tule?” saabub vastus sireenide vilkudes märksa kiiremini. Samas ei võta üksi abiosutamise töövahend ära inimestelt endilt kohustust käituda ohte ennetavalt ja turvaliselt. Ärahoitud õnnetus on ikka parem kui selle kahjude vähendamine.

EVA RINNE
Häirekeskuse
peadirektori asetäitja

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411