Neljapäev, juuli 17, 2014
 

Sepatööst huvituvad ka tüdrukud

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Kärdla ühisgümnaasiumi poiste tööõpetusklassi taga sepikojas tegutsesid juuli teisel nädalal noorseppade suvekooli tahmaste nägudega õpilased – neli neidu ja kaheksa noormeest.
Päevakuumale lisaks lõõmas ääsidel tuli. Iga alasi juures tagus haamriga mõni sepasell rauda. Pistis siis tulevase taiese taas tulle, et see punasemaks ja pehmemaks ajada ja siis rauale haamriga soovitud kuju anda.
“Me ei arvanud, et see nii raske on,” ütles Mariliis Mengel haamriga punaselt hõõguvat rauakangi tagudes. Tallinnast pärit Mengel lisas, et sepatöö on tegelikult väga-väga põnev, aga väga raske ka: “Hästi palju on tarvis jõudu – muskel peab olema. Raud on tugev. Tuleb tugevalt, aga täpselt lüüa. Haamriga ongi nii, et mida raskem löögiriist, seda kergemini raud allub sepa tahtele.”
Tütarlaps tunnistas, et ilmaga neil eriti ei vedanud – kui ikka kui õhusooja on niigi 29 kraadi, võrdub lõkke ääres seismine päev otsa kestnud “hullult tugeva trenniga”. “Järgmisel aastal tuleks ja teeks tööd entusiasmiga. Tean, mida oodata, sest ala on põnev,” ütles Mengel, kes viiendat korda korraldatud seppade suvekoolis oli esimest korda.
Tütarlapsed sepistasid nelja päeva jooksu ehteid, nagisid, pudeliavajaid ja ahjuroope. Mengel ütles, et peeglist vaatavad nad end kaks korda päevas, mitte rohkem, sest sellel pole mõtet: “Pesed näo puhtaks ja siis oled minuti pärast samasugune – see käib sepistamise juurde.”
Tuusikuga sepakooli
Tosinast sepaõpilasest neli olid Lätist, Kärdla sõpruskoolist Garkalnest, koos oma õpetaja ja Läti meistriga. Veel saabus kooli noormees Tartust, kes messil “Maale elama” võitis pääsme suvekooli.
“Sepatööst polnud mul mingit aimugi, aga kuna ema selle võimaluse võitis, siis miks mitte oma suvega midagi produktiivset ette võtta,” ütles Franz Joosep Hantson, kes õpib Tartu ülikoolis ajalugu. Hantson lihvis parajasti löökpilli, trianglit, varem oli ta valmis saanud pudeliavaja, nagi ja veel mõningaid nipsasju.
Reedel olid sepasellid Soeras, kus talupäeval näidati õpitud oskusi. Laupäeval aga sai kõik valmistehtu Kärdlas käsitöölaadal maha müüa, kel tahtmist oli.
Sepatööst maitse suhu
Noorseppade kooli juhendaja Ain Jepišov rääkis, et igal aastal õpitakse ühte ja sama – esmaseid töövõtteid. Ainuüksi sellega kellestki seppa veel ei saa. Samas on see kogemus, mis ongi kõige tähtsam. “Suvekoolis saab ülevaate sepatööde eripärast, võtetest ja selle töö võlust,” selgitab Jepišov.
Noorsepad saavad nädalaga selgeks ka sepatöö põhinipid ja iga päevaga lisanduvad uued töövõtted.
“Kes on maitse suhu saanud, see tuleb uuesti proovima,” teab Jepišov. “Ei pea saama elukutseliseks sepaks, vaid inimene võiks osata ise metallist vajadusel midagi teha oma majapidamise tarbeks,” ütleb Jepišov ja kinnitab, et metall on ideaalne taaskasutusmaterjal.
Korraga saab Kärdla kooli sepikojas töötada kümme seppa, kaks neist laenatud alasitel. Tänavu sai Jepišov noortele näidata ka seda, kuidas töötab suur hüdrauliline sepavasar. Kapisuurune vasar on ostetud Hiidlaste koostöökogu Leader toetusega Hiiumaa käsitööseltsile, kes omakorda rendib seda koolile.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411