Teisipäev, juuli 8, 2014
 

Saarte politseinikel tuleb kokkuhoiu pärast hakata multifunktsionaalseks

Kuressaare kordonis toimunud merepäästevõimekuse teemalisel ümarlaual selgus, et palgatõusu nimel tuleb saarte politseinikel hakata multifunktsionaalseteks ametnikeks, kes peaksid olema suutelised reageerima igat laadi sündmusele, kus inimelu ohtu satub.
Riik tõmbab rahakotisuud koomale. Selleks, et maksta politsei- ja piirivalveametnikele vähemalt 900eurost palka, tuleb kusagilt kokku hoida 4,7 miljonit eurot. Ühe selle põhjusena lõpetatakse ka Kuressaare merevalvekeskuse tegevus ja kogu ülevaade merel toimuvast viiakse uuest aastast üle Tallinna.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Rando Kruusmaa sõnul on eesmärgiks luua üks tugev merevalvekeskus ja tõsta ametnike palka rohkem kui ettenähtud 900eurone miinimum. Tallinna merevalvekeskuses hakkab ühes vahetuses tööle kuus inimest, neist kolme ülesandeks on seire, ülejäänud hoolitsevad merepääste eest.
Kuressaare merevalvekeskuse 12 töötajale pakutakse võimalust asuda tööle Tallinna merevalvekeskuses. Kui paljud neist on valmis pealinnas jätkama, ei ole teada, sest läbirääkimistesse asutakse nendega tuleval nädalal.
Kes kompenseerib nii kauge töölkäimiseega seotud transpordikulud? “Saab teha mitu vahetust. Tagatakse ööbimine, et ei peaks tihti edasi-tagasi sõitma. Paar korda kuus sõit ei sööks palka ära,” kinnitas Kruusmaa. Bussiga kulub Kuressaarest Tallinna ja tagasi sõiduks olenevalt vedajast kuni 34 eurot, mida pole just vähe.
Patrulli prioriteet on inimelu
Kuressaares on praegu olemas kaks mootorpaati ja kaks sõudepaati. Üks mootorpaat, mis asub Roomassaare sadamas, antakse Ruhnu kasutusse. Lisaks asub pidevalt Saaremaa lähedal üks piirivalvelaev ning vajadusel võetakse appi helikopter, mis hakkaks senisest tihedamalt Kuressaares baseeruma. Politsei- ja piirivalveamet plaanib edaspidi soetada Kuressaarde Airboat-tüüpi sõiduki, millega saab sõita ka jääoludes. Teine sõiduk muretsetakse Pärnusse ja kolmas Haapsallu. Lääne prefektuuri teeninduspiirkonda jäävas igas maakonnas hakkab tööle kolmeliikmeline merepäästeüksus. Kas sellest kõigest ikka piisab?
Politsei- ja piirivalveameti soov on kasutada politseipatrulle ka merepäästesündmuste puhul. “Lähim patrull peab suutma inimese ära päästa. Kui kedagi aetakse kirvega taga, siis reageerib sellele, mitte ei tegele jahi tehnilise rikkega,” rõhutas Kruusmaa. Samas möönis ta, et maapealne võimekus võib kannatada küll, kui politseipatrull merepäästele keskendub. “Multifunktsionaalsus on paratamatus. Kui kellelegi selline lähenemine ei meeldi, saab minna ka idapiirile, kus reaalne piirivalvetöö 95 protsendi ulatuses säilib,” lisas Kruusmaa.
Politsei jaoks ajugümnastika
Paati haagisega patrullauto taha ei kinnitata. Merepääste sündmusele reageerimine eeldab spetsiifilisi oskusi ja koolitust. “Kursused on eelduseks. Loomulikult ei saada me väljaõppeta inimest ohtu. Paadid on teatud kohtades, kust neid võetakse,” kinnitas Kruusmaa. Eilsel ümarlaual jäi õhku küsimus, kui iga politseinik või piirivalvur merepäästet ei valda, võib tekkida oht, et mõni patrull reageerib merepäästesündmusele, mõni aga mitte.
“On nii mereinimesi kui maarotte. Kui kolm inimest on valida ja sama arv peab minema merele, on valik väike. Käsukorras tegemine on parem resultaat kui mittemiski,” nentis Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe.
Kuressaare politseijaoskonna juht Kaido Vahter torkas vahele, et Saaremaal on ainult üksikud politseinikud, kes võimelised merepäästesündmusele reageerima. Politseijuht lootis, et maakonnas ei hakka 1. jaanuarist 2015 olema ainult üks patrull, mis näiteks Kuressaares sõidukiirust mõõtes peab töö sinnapaika jätma ja kiiresti paadiga Abruka alla jõudma. “See ei oleks terve mõtlemine, kui maismaa jääb tühjaks. Kindlasti on neid patrulle rohkem, aga mis ülesandega patrull hommikul tööle hakkab? See on ajugümnastika ja keeruline,” leidis Vahter.
Päästevõimekus väheneb
Multifunktsionaalsus kõlab Muhu merepääste seltsi juhi Madis Rehepapi arvates küll hästi, kuid ta jäi selle elluviimises skeptiliseks. “Jääb mulje, nagu oleksid riigi ja juhtkondade tasandil paljud asjad läbi mõtlemata. Kas jõuame sinnani, et Eesti riik ei ole võimeline merepäästeteenust pakkuma?” küsis Rehepapp.
Talle tundub, nagu õigustatakse riigipoolset päästevõimekuse vähendamist sellega, et on olemas tublid vabatahtlikud. Viimastel aastatel Virtsus baseerunud piirivalvekaater on katnud Suurt väina. Tänavu ei ole piisavalt mehi, et alust seal hoida. “Reformid on viinud inimeste töölt lahkumiseni. Mul on mure, mis väinas toimuma hakkab, sest kui piirivalvelaev seal piirkonnas parasjagu ei ole, jääb kogu päästevõimekus vabatahtlike peale. Ma ei julge tagada, et Muhu merepääste selts suudab igal hetkel meeskonna välja panna,” tunnistas Rehepapp. Mitte ükski vabatahtlike ühing ei taga tema sõnul Eestis 24/7 valmisolekut.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411