Reede, juuli 25, 2014
 

Saaremaa tuuleparkidest

Tellija: OÜ Logman INVEST
Mitte ainult hiidlased ei seisa silmitsi hiiglaslike meretuuleparkidega. Ärimees Endel Šiff tahab Lääne-Eesti rannikumerre ehitada maailma suurimat meretuuleparki.
Šiffi firma Baltic Blue Energy OÜ on esitanud taotluse 388 tuuliku ja 2716 MW koguvõimsusega tuulepargi rajamiseks Soela väina (Hiiumaa edela- ja Saaremaa põhjaranniku vahelisele alale). Lähimad tuulikud oleksid nii Saaremaa kui Hiiumaa rannikust 7–8 km kaugusel. Ühe tuuliku võimsus on kuni 7 MW.
See projekt on oluliselt suurem kui Nelja Energia AS poolt kavandatud tuulepark Hiiumaa põhjaranniku lähistel: 100–160 tuulikut koguvõimsusega 700–1100 MW. Mõlemate arendajate plaan on rajada hiigelsuured avamerele sobivad tuulepargid meie saarte ranniku lähedale.
Mujal Euroopas nii ei tehta. Hollandis ja Saksamaal rajatakse meretuuleparke üldiselt väljapoole territoriaalmerd, st kaugemale kui 12 meremiili   (1 meremiil = 1852 meetrit).
Taanis tehakse vahet nn rannikulähedastel (near- shore) meretuuleparkidel (4–15 km rannikust) ja avameretuuleparkidel. Rannikulähedased ei ole suuremad kui 200MW ning nende alad valitakse koostöös lähedal asuvate kohalike omavalitsustega. Rannikulähedaste tuuleparkide tuugenid  on väiksemad nii võimsuselt kui mõõtudelt. Suured arendused tehakse avamerele.
Meie rannikumerre planeeritavad tuulepargid sobivad oma mõõtudelt avamerele.  100 m kõrgune torn koos tiivikuga annab tuugeni kõrguseks 140 m. Sellele jääb alla nii Oleviste kirik (124 m) kui Kõpu tuletorn (tipp 103 m merepinnast, torn ise 36 m).
Nii nagu ilusa selge ilmaga paistab Saaremaa Pangale ära Kõpu tuletorn Hiiumaal, eristab silm ka kuni 30 km kaugusel paiknevaid tuulikuid. Kogu Kõpu poolsaare lõunarand ja Saaremaa põhjarannik saaks “imetleda” Soela väina meretuuleparke.  Lääne-Eesti saared sulavad ühte Euroopa tehismaastikuga, kaob muinasjutuline Päevasaar, mida on armastanud loovisikud Aino Kallasest saati. Sellega koos kaovad ka turismitulud.
Läänemeri – üks   enamsaastatuid
Põhjuseks suur reostukoormus ja napp veevahetus maailmamerega. Suured tuulepargid põhjustavad reostuse suurenemist. Vähe on räägitud, et tuulikute saasta koguvad tiivad vajavad pesemist, seda tehakse pesuvahendiga, vahel ka helikopterilt. Saasteained satuvad nii merre.
Tuugeni reduktoriõli vahetus – korraga kuni 800 liitrit  – keerulistes tingimustes on samuti suur keskkonnarisk. Ebaõnnestumise korral on kahju mõõtmatu. Põhjamere tuulepargis hajub reostus ookeanis, Läänemere puhul tähendab see ökoloogilist katastroofi. Olen igati nõus üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ tõdetuga: energia tootmine on vähese lisandväärtuse ja suure keskkonnamõjuga tegevus.
Tasuks vaadata vana Euroopa poole
Taanis vastutab kõigi meretuuleparkide planeerimise eest Taani Energiaagentuur. Ka keskkonnamõjude hindamise aruande (KMH) koostab Taani Energiaagentuur. See hõlmab ka maismaakaableid ja võrguühendusi. Sellega saadakse parimad lahendused riigi jaoks ja võimalikult soodne elektrihind tarbijatele. Siiski on Taanis elektrihind kõrgeim Euroopas. Riigi jaoks muudab tuuleenergeetikaga tegelemise kasulikuks tuuleturbiinitööstus. Taani tuuleturbiinitööstus on maailma suurim, 90 protsenti toodangust eksporditakse. Suurte arenduste puhul oleksime nende toodangule väga hea turg. Uskuda, et Eesti või Hiiumaa suudab tegutseda selles tuuleenergeetika kasulikus sektoris, ei ole reaalne.
Leisi volikogu istungil arutleti ärimees Endel Šiffi poolt Soela väina planeeritava tuulepargi üle ja ühiselt leiti, et vald oma nõusolekut selle ehitamiseks Soela väina ei anna. Põhjuseks eelkõige visuaalne reostus ning ka see, et kapital pargi rajamiseks tuleb väljastpoolt Eestit ja ka kasum läheb pärast välja. Samuti on kindel Mustjala valla vastuseis sellele arendusele.
Miks ma sellest räägin?
On väidetud, et suured tuulepargid tulevad niikuinii. Mina usun, et on võimalik leida loodussäästlik lahendus: toota energiat taastuvatest allikatest, muutumata tööstuspiirkonnaks, kasutusele saab võtta biomass, tööle panna päikesepatareid, väikesed tuulegeneraatorid. See oleks loodussäästlik ja kestlik lahendus, võimaldades Hiiumaal ja Saaremaal panustada sellesse, milles nad on tugevad: turismi ja puutumatusse loodusesse. Suurte ja väärtuslike merealade andmine väliskapitalile kasumi teenimiseks muudaks meid popsideks omal maal.
Isiklikult soovin saarlastele jaksu ja visadust meie looduse hoidmisel. Meie ühine huvi on, et kõik arendused saaksid tehtud igakülgselt kaalutult, loodust hoides ja majanduslikult mõistlikult.

INGE TALTS
Hiiu  vallavolikogu liige

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411