Teisipäev, juuli 15, 2014
 

Probleemid ranna heakorraga sundisid tõkkepuud paigaldama

erakogu
Kaunil suvisel ajal tumestavad rannamõnude nautimist saarel probleemid heakorraga. Äärmuslikul juhul võib see viia ka ranna sulgemiseni.
Nii näiteks avanes pühapäeval Emmaste valla Liivalauka randa suundujaile ebameeldiv vaatepilt. Eelmisel päeval või õhtul sealsamas käinud suvitajad jätsid endast maha hunniku taarat ja sodi.
Jääb arusaamatuks, kuidas randa minnes on jõudu pudelid, siis ka veel vedelikku täis, kaasa võtta, ent tagasi tulles mitte. Võiks need ju panna vähemalt prügikasti, mis Emmaste valla poolt randa viidud.
“Märgid viitavad, et tegemist on meie endi noortega – kahju, et kord ja kasvatus nii leebeks muutunud on,” ütles läbukoha leidnud Emmaste elanik, kes peale pildi tegemist ranna ka ära koristas.
Ta lisas, et teda teeb nukraks ka see, et oma teo tagajärgi ei suudeta ette näha: “Olen lapsepõlves pudelipõhja jalga astunud ja mäletan siiani, mis tunne on, kui tossud verest lirtsuvad.”
Probleemid ka Värssu rannas
Laupäeva õhtul kirjutas Virve Pajo Facebookis: “Mis toimub?! Lähen mina, peale väsitavat umbrohuga möllamist, õhtul meie kandi ainukesse supluskohta Värssu sadamas ja üllatus – tõkkepuu!”
Esimene emotsioon oli, et “linnasaksad” on hiidlaste jaoks ranna sulgenud. Tegelik põhjus oli muus. Sealkandis elav suvehiidlane Kiur Aarma selgitas, et mitte kellelgi pole keelatud ujumas või nõndasama mererannas käia, ent probleemiks on rannas pidutsejad ning autodega randa ja merre sõitjad, kes ei hooli ka ümbritsevast keskkonnast ega taipa sodi prügikasti panna.
“Probleemiks on olnud autodega peoseltskonnad, juhuslikult merepiirini sõitvad – iseenesest heasoovlikud – turistid ja paaditreilerid, mis sealsamas ujumiskohas merre sisse-välja askeldavad,” selgitas Aarma. Tagajärjeks mahasõidetud noored kadakad, segitambitud rannaniit ja mudased roopad sealsamas ujumiskohas.
Aarma ütles, et maaomanikuna pole tal ühtki etteheidet inimestele, kes ujumas käivad, sest kui veel kolm aastat tagasi tuli rannalt korjata longeropurke ja muud taolist, siis nüüd on kõik ilus ja viisakas. Samas lisas ta, et džiibiga merresõitmise õigus ei ole põhiline kodaniku õigus.
Värssu randa heakorrastanud MTÜ Külaselts Raudhof liige Jaanus Rohumaa selgitas, et ujumiskoht on endiselt avatud ning mereni pääseb kas rattaga või jalgsi. Auto aga võib jätta parkimisplatsile.
“Vanuri või puudega randatulijad harutagu tõkkepuu kohalt sõlm lahti ja sõitku,” lisas Rohumaa.
Värssu sadam on külaseltsile kasutada antud viieks aastaks ja seal hoitakse ümbruskonna inimeste paate. “Kel on soovi külaseltsi tegemistega liituda, siis andke mulle teada,” ütles Rohumaa.
Heakorramured jäävad?
Kui Värssu ranna ligipääsuküsimus lahenes kiiresti ja rahumeelselt, siis mured randade heakorraga jäävad. “Lihtsalt on seltskond inimesi, kes ei saa aru, et autoga ei pea randa sõitma ja oma prügi oleks tore kaasa viia, mitte randa jätta – suve lõppedes on seis ikka väga kurb,“ tõi Merlin Tõnis näiteks oma kodu lähedal, Suuresadamas toimuva.
Tema leiab, et kuigi omavalitsused või külaseltsid on rahvarohkemad rannad ka pürgikastidega varustanud, võiks iga inimene oma sodi rannast siiski ise ära viia.
“Igaüks võtab oma randa kaasa toodud taara ilusasti kaasa, pole maaomaniku asi seda käidelda. Või kui ei sobi enda järel läbu koristada, siis pole ju kohustust eramaal viibida,” kõlab Emmaste valla elaniku Enn Suttingu soovitus.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411