Teisipäev, juuli 29, 2014
 

Käisime Võru- ja Setomaad avastamas

Ants vahtras
. heinakuu päeva varahommikul võtsid Emmaste valla Leisu seltsingu seeniorid, kaasas mõned reisisellid Emmastest ja Kärdlast, OÜ Tiit Reisid abiga ette pikema tee läbi südasuvise Eestimaa külastamaks Võru- ja Setomaa huviväärsusi.
Võrus ootas meid giid Innar Täht, kelle sõnul sai Võru linn alguse 1784. aastal.
Esmalt läksime 1941. aastal avatud Kreutzwaldi muuseumi, mis kindlasti on üks Võru linna pärlitest. Saime ülevaate Kreutzwaldi kui arsti ja eesti rahvusliku kirjanduse rajaja laiahaardelisest tegevusest. Tema elumajas on loodud ajastukohane interjöör, õuemajas ülal Kreutzwaldi kirjanduslik ekspositsioon. Endises aidas on väljapanek ta loomingust, teoste kordustrükke ja Kalevipoja tõlkeid. Viimast on tõlgitud täisvärsskeeles 13 keelde: prantsuse, saksa, soome, leedu, itaalia jt keeltesse. Kasutusel on siiani lauluisa loodud uudissõnad tulevik, palavik, kehvik, veerud jne. Muuseumi tallis on tollased sõiduvahendid ja muinasjututoas etnograafilised esemed. Muuseumi territooriumil on ka kelder, saun, kaev, korras aed ja lehtla.
Lõunale läksime Võru toidukeskusesse. Seda peab kohalik talunik ja kogu toidukraam tuleb tema talust. Keskuse ees püüab pilku Tauno Kangro loodud pronksskulptuur seaperest – emis seitsme põrsaga ja kult. Aeg-ajalt purskab emise nisadest purskkaevuna vett. See skulptuur sai meie üheks populaarsemaks pildistamispaigaks.
Pärast lõunat suundusime Võru kesklinna. Peatusime Katariina kiriku ees platsil. Samas on ka parvlaeval    Estonia hukkunud võrulaste auks mälestusmärk. Innar rääkis siin pikemalt linnast ja selle ajaloost.
Tamula hotelli juurest algab 2008. aastal valminud 1,4 kilomeetri pikkune rannapromenaad, mis lõpeb Roosisaare rippsilla juures. Silla läheduses asub 5,2 meetri kõrgune pronksist kuju Elujõud.
Eesti ja ühtlasi Baltimaade kõrgeim mägi kõrgusega 318 meetrit on Suur-Munamägi, mis asub Haanja kõrgustiku keskosas. Vaatetorn oli siin juba 1924. aastast. Praegune torn ehitati aastal 1939 ja ajakohastati 1969. aastal. Kui olime vapralt vastu pidanud tõusu torni jalamile, saime boonuseks sõidu liftiga torni tippu, kust avanes ümbrusele maaliline vaade.
Rõuge Ööbikuorus imetlesime oru matkaradu, tuulegeneraatoriga vaatetorni ja muinasmaja, mille on ehitanud vabatahtlikud. Palkmaja on üles raiutud vaid kirvest kasutades ja selle katus on kaetud lõhestatud palkidega.
Talvel olid vabatahtlikud nädalapäevad seal proovimas vanaaegset elu. Vabatahtlike kätetööna on valmimas veel kaks hoonet – saun ja sepikoda.
26. juunil 2010 avati Rõuges monument Eesti Ema, mille idee autor on Hans Sissas. Monumendi lugu on niisugune: 1953. aastal hukkus Pähni metsas metsavennana mees, kelle naine pääses põgenema, kuigi “riigireetmise” eest sai naine karistuse 25+5 aastat.
Murdekeelest tõlgituna tähendab Vastseliina uut linna. Sealses piiskopilinnuses võttis meid vastu ajastupärases kostüümis lossiemand. Linnuse muuseumis on ekspositsioon keskaegset eluolust alates tollal kasvatatud viljadest ja köögiviljadest. Muuseas, kartulit tollal veel ei tuntud. Linnuses on ajastutruu sisustus ning näha saab tollaseid karistusriistu, raudrüüsid, kehakatteid. Kindlus rajati 14. sajandi teisel poolel. See sai Liivi sõjas ja 17. sajandi sõjategevuses kannatada. Põhjasõja ajast on see varemeis, kuid veel praegugi on piiskopilinnus palverändurite sihtkoht. Linnuse kabeli on õnnistanud vaimulik Vello Salu.
Setomaa pealinn on Petseri ja neil ilmub ka oma setokeelne ajaleht Uma Leht. Päritolult on setod Eesti elanikkonna ja nendega hiljem segunenud Kagu-Eesti põgenike järglased. Kauaaegne vene mõju on setode keelde ja kultuuri toonud rohkesti venepärast, mis avaldub nende elamuis, peokommetes, rahvatantsudes. Siit väljend: “Seto – ei see ega too”.
Värskas Seto talumuuseumi ekspositsioonis on poolkinnine hoov, elumaja, aidad, varjualused, suitsusaun, laut-küün, sepikoda, potivabrik, rehi. Muuseumi kogudes leidub esemeid 19. sajandi keskpaigast tänapäevani – on käsitööd, ehteid, raamatuid ja heliülesvõtteid.
Lõunat sõime seto rahvusrestoranis Seto Tsäimaja, kus pakuti rahvusroogi käsitööna valminud savinõudest.
Kaks reisipäeva olid huvitavad ja muljeterohked, aga nagu hea asjaga ikka, saab see liiga kiiresti läbi.

Mai Väljas
reisiline

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411