Teisipäev, juuli 29, 2014
 

Eksamitulemus kukkus 14 %

Tänavu ebaõnnestus põhikooli matemaatikaeksam tavapärasest rohkematel Hiiumaa õpilastel – eksami edukus oli mullusest 14 protsenti kehvem.
Hiiu maakonnas sooritas tänavu põhikooli matemaatika lõpueksamit 72 õpilast. Neist 22 õpilasel ehk 30 protsendil eksam ebaõnnestus. 30 õpilast ehk 42 protsenti sooritas eksami hindele “4” või “5”, hindega “3” hinnati 20 õpilase ehk 28 protsendi eksamitulemust.
Matemaatikaeksami edukuse protsent oli seega 69,44. Võrdluseks eelmisel õppeaastal oli see 83,19 protsenti ehk 13,75 protsenti enam.
Hiiu maakonna haridusnõunik-peainspektor Ivi Remmelg ütles, et see pole vaid Hiiumaal nii, sest ka teistes maakondades olid põhikooliõpilaste matemaatikaeksami tulemused kesisemad.
“Matemaatikaeksamil on ikka olnud neid, kes esimese korraga ei soorita eksamit,” sõnas Remmelg ja lisas: “Kui vaadata lisaks tasemetöid ja PISA testi tulemusi, siis pole põhjust kurta.”
Õpetaja: Ei ütleks, et raske oli
Tänavuse õppeaasta põhikooli lõpueksamite koostamise aluseks oli 2011. aastal vastu võetud põhikooli riiklik õppekava.
“Ei ütleks, et eksam raske oli. Pigem harjumatu ning võõras,” hindas mõlemas Kärdla ühisgümnaasiumi 9. paralleelklassis matemaatikat õpetanud Liisa Vals.
Ta rääkis, et eksamiülesanded olid võrreldes varasemate eksamitega mahukamad ning palju oli vaja funktsionaalset lugemisoskust. “Paraku olen tähele pannud, et õpilased ei viitsi või ei taha lugeda pikki tekste, pigem jätavad lugemata ja lähevad kohe järgmise ülesande juurde,” märkis ta.
Aega kulus rohkem
Õpetajad lahendasid ka ise eksamiülesandeid. Vals ütles, et kui tavaliselt kulus eksamineerival õpetajal või eksamikomisjoni liikmel eksamitöö lahendamiseks ligikaudu 30 minutit, siis sel korral võttis see kõigil aega üle tunni: “See on kaks korda kauem – võib oletata, et ka õpilastel oleks kaks korda rohkem aega vaja läinud.”
Esimene eksamiülesanne oli tüüpiline ratsionaalavaldise lihtsustamine, mida näiteks Kärdla koolis korrati Valsi kinnitusel mullu sügisel väga põhjalikult. Paraku ei suutnud pooled eksaminandid sellest ikkagi aru saada. “See ülesanne oli paljudele lihtne, kuid väga paljudele paraku ka raske,” nentis Vals.
Teine ülesanne oli väga mahukas. Kui tavaliselt on eksamitöös ruutvõrrandi lahendamine või siis graafikute joonestamine ja sellel punktide märkimine, siis seekordsel eksamil oli kaks ülesannet kokku pandud. Selle eest kokku sai ikka vaid kaheksa hindepunkti.
Kolmas ülesanne parki rajatud erikujulisest lillepeenrast nõudis valemite teadmist: Pythagorase teoreem, ruudu ja ringi pindala. “Ülesanne oli pigem pikk ja aeganõudev kui raske,” hindas Vals. “Kuigi olin õpilastele pea iga tund öelnud, et Pythagorase teoreem on kindlasti tasandilise kujundi ülesandes sees, ei osanud paljud seda sealt välja lugeda,” nentis ta.
Järgmise ülesande puhul oli vaja funktsionaalset lugemisoskust – koostada teksti järgi võrrandisüsteem ja seejärel see ka lahendada. Õpetaja rääkis, et varasematel eksamitel on tekstülesanne olnud lihtsam või siis on vaja olnud lahendada võrrandisüsteem mitte mõlemad koos ühes ülesandes. “Isegi kui õpilane oleks osanud lahendada seda süsteemi, millega tegeletakse põhjalikult kaheksandas klassis, ei saanud ta seda lahendada juhul, kui ta ei osanud teksti järgi süsteemi koostada ja nii need punktid sellest ülesanded tulemata ka jäid,” leiab Vals.
Protsentarvutus läks paremini
Viies ülesanne, mille sisuks kinokülastuste arv, läks tema õpilastel kõige paremini. Tekst oli pikk ja küsimusi palju, kuid need olid arusaadavad ning vaja oli protsendiarvutamise oskust.
Kuuendast ja seitsmendast ülesandest tuli õpilastel valida üks. Valsi arvates läks nende lahendamine  üllatavalt hästi, kuigi kuues ülesanne kolme sõbra rahakulutamisharjumustest oli täiesti võõras. “Seda tüüpi ülesandeid lahendatakse üldiselt vähe,” selgitas Vals. Tema arvates polnud see ülesanne ka korrektne, sest raha kulutamist ei saa vaadelda kui lineaarset funktsiooni: “Raha ei kulutata pidevalt, vaid iga päev natuke, seega graafik pidanuks olema punktide hulk, mitte pidev sirgjoon.”

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411