Reede, juuli 4, 2014
 

Aknale kleebitud linnud päästavad liigikaaslasi

Palade loodushariduskeskuse uue kivimitemaja avatud õppeklassi aknaklaasidel on rohelised lendava linnu siluetid, mis siiski pole kujunduselemendid.
Mullu valminud kivimitemaja õppeklassi kaks seina on klaasist. See annab ruumile avarust, valgust ja sobib ka ümbruskonnaga. Kuid pärast kivimitemaja ning selle klaasseintega ja poolavatud õppeklassi valmimist tabas majaomanikke halb üllatus – hakkasid hukkuma linnud.
50 lindu aastas
End vastu klaasi surnuks lennanute hulgas olid mets- ja rohevinte, rasva- ja sinitihaseid, rästaid ja viimati ka üks väänkael. Iga nädal sai hukka paar-kolm lindu, aasta jooksul ehk poolsada.
“Lindude kokkupõrked hoonetega juhtuvad sellepärast, et paljud sulelised ei taju klaasi takistusena, eriti eksitab linde klaasilt peegelduv taevas või taimestik,” selgitas kivimitemaja rajamise eestvedaja Tiit Leito.
Avatud väliõppeklassis näeb lind läbi maja loodust ja tahab sealt välja lennata. “Lind ei kujuta ette, et siin on teises seinas klaas vahel ja ta lendab täie hooga vastu klaasi,” rääkis Leito. Sellest piisab, et suleline surmavalt vigastada saaks.
Linnusiluetid aitavad…
Leito teab, et lindude kokkupõrkeid klaasipinnga saab vältida, kui muuta need lindudele nähtavaks. Nii kleepisid nad seinaklaasile linnusiluetid ja lootsid, et rohkem õnnetusi lindudega ei juhtu. Kuid kuna ehitise üks külg oli jätkuvalt avatud, leidsid linnud siiski tee katuse alla, kus asub väike kolmnurkne otsaaken. Sealt nad aga enam välja ei pääsenud, kuna linnud ei oska uuesti alla laskuda ja hoone samast küljest välja lennata.
Nii katsid majaomanikud lindude iganädalase hukkumise vältimiseks avatud seina sel aastal  võrguga, et linnud, eriti pääsukesed enam klassi sisse ei pääseks. “Nagu maja saab vanemaks, hakkab suitsupääsuke kohe hoonesse pesa tegema,” selgitas Leito. “Seepärast võtsimegi erakorralised meetmed kasutusele, et linnud väljast vastu klaasi ei lendaks ja ruumi ei siseneks,” selgitas Leito linnusiluettide ja võrkseina otstarvet.
Ta rääkis, et kivimitemaja õppeklassi aknapinnad on väikesed ja lindude arv, kes sinna juhtuvad, on suhteliselt väike, kuid suurlinnades, kus kõrguvad sajameetrised klaashooned, on hukkunud lindude arv tema andmetel väga suur.
Mullu septembris kirjutas Delfi, et septembris sagenesid Tallinnas ja mujal Eestis teated akende ja klaasfassaadidega kokku põrganud lindudest. Kokkupõrge klaasiga võib linnu jaoks lõppeda nii kerge põrutuse, raskema vigastuse kui hukkumisega. Ornitoloogide soovitusel võiksid inimesed selle eest hea seista, et linnud vastu klaase lennates ei hukkuks.
…ja kardinad ka
Ornitoloogid soovitavad klaaside nähtavaks tegemiseks ette tõmmata kardinad, kleepida ohtlikele akendele paberist kaunistusi või märgistada aknaklaasid maalriteibiga.
Keskkonnateadlikes Põhjamaades kasutatakse akendele kleebitud linnusiluette väga palju, Eestis need veel nii levinud ei ole.
Lindude kaitsmiseks üritavad materjaliteadlased vähendada klaaside peegeldusvõimet ja läbipaistvust, ning uusim sellistest linnusõbralikest klaasidest on kaetud ämblikuvõrku meenutava mustriga. Inimene aga peab mustri märkamiseks klaasi väga hoolikalt vaatlema.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411