Reede, juuni 13, 2014
 

Tõnu Pääsuke: saavutussport on veduriks rahvaspordile

Liina Siniveer | Hiiu Leht
Pühapäeval 65. sünnipäeva tähistav treener Tõnu Pääsuke veedab oma suved Hiiumaal ja pingutab jätkuvalt noortespordi hüvanguks.
Tõnu Pääsuke on ema poolt Hiiumaa juurtega ja juba lapsepõlves oli suviti ühtelugu siin, Salinõmmes vanaema-vanaisa juures. Kui ta 1975. aastal lõpetas Tallinna pedagoogilise instituudi kehakultuuriteaduskonna ja kohe laskesuusatreenerina tööle asus, oli loogiline jätk laste suviseid spordilaagreid Hiiumaal teha. Kuni 1982. aastani peeti laagreid Kassaris, nüüd juba 31. suve Suuresadama külje all, kus Pääsukestel tänaseks oma majapidamine ja maalapp.
Üheksakümnendatel proovisid Pääsukesed Hiiumaa püsielanike elu ja jäid kuueks aastaks. “Kui väga pingeliselt tööd teed, tuleb ka stress ja väsimus. See oli otsustatud, et 1994, pärast Lillehammerit muudame,” meenutab toonane laskesuusakoondise treener.
Palade spordihall oli just valmis saanud ja selle baasi juhatajana Pääsuke ametisse asuski. “Kuna palk oli suhteliselt väike, siis oli vaja treeneritööd edasi teha. Olin tööl ka tehnikumis ja Kuri koolis. Tööpäevad olid ikka väga pikad,” ütleb Tõnu. Alustada tuli tema sõnul nullist: esmalt leida suusavarustus ja siis õpetada lapsed sõitma. “Üllatavalt ruttu hakkasid sõitma!”
Pääsukesed läksid linna tagasi 2000. aastal. Tõnu asus tööle Laskesuusaföderatsiooni peatreenerina, asutas Nõmmel oma spordiklubi SK Biathlon ning hakkas hiljem treenima juunioride koondist.
Päriseks Hiiumaale kolida lubab Tõnu taas siis, kui tema praegune treeninggrupp lõpetab või enam teda treenerina ei vaja.
Koormus ja järjepidevus toovad tulemused
Et praegu on ta vajalik, näitavad Pääsukese õpilaste head tulemused. Väga tugev grupp on, hindab ta ise – nendega võib maailma tugevamatega võistelda laskesuusatamises. Medal annab emotsionaalsust juurde, kuid treener on väga rahul ka sellega, kui sportlane võitjale palju ei kaota. “See näitab, et sportlane on võimeline maailmaklassis sõitma ja ka treeningsüsteemi õigsust,” ütleb ta. Treener arutleb, et sportlase eduks on vaja eelkõige töökust, kuid sinna juurde ka andekust, kui läheb medaliheitluseks.
Oma tugevuseks treenerina hindab ta järjepidevust. Ajakirjaniku küsimusele Pääsukese legendaarsetelt suurte treeningkoormuste kohta vastab ta, et eks see on teiste laiskusest: “Treeningkoormused ei ole erilised, kui me vaataksime maailma mastaabis.”
Praegusteks tublimateks õpilasteks nimetab ta Tuuli Tomingat ja Rene Zahknat, kes mõlemad tulid tänavu juunioride Euroopa meistriks. Lootustandvaks peab Pääsuke veel näiteks Johan ja Johanna Talihärma, Meril Beilmanni ja ka Hiiumaa juurtega Anneliis Viilukat. “Kui oma grupist juba mitmed võidavad maailmatasemel võistlustel, siis see annab kindlust. Anneliisil on selle pärast kindlasti palju lihtsam, et ta näeb, et võistlemine Euroopa ja maailma tasemel ei tundu nii utoopilisena,“ paneb Pääsuke lootusi 15aastasele Viilukale.
Saavutussporti peab Tõnu innustuseks ka rahvaspordile. “Me ei saa seda iialgi ära jätta ja peavad ikka oma iidolid ees olema – see tõmbab järgi rohkem rattasõitjaid, suusatajaid ja jooksjaid. Eesmärk on mitte ainult kõrgeid medaleid saada, vaid rahvas ka vedada sportlikuks,” sõnab ta ja võrdleb sporti võitluslikkuse mõistes sõdimisega. “Spordis on ju tegelikult palju humaansem sõdimine kui relvadega üksteist hävitada.  Mingi väljund peab olema, ju see inimese loomuses on.”
Hinges Hiiumaal
Pääsuke jälgib ka Hiiumaa-aastate õpilaste arengut. Neist Jaan Koolmeister treenib tänaseni tema grupis, laagrites kaasas käib ka Martin Remmelg. Tihe suhtlus on Anti Kuulmata ja Eveli Sauega. “Kui nad muud ei saanud, siis vähemalt suusatehnika ja võivad igal ajal minna sõitma,” hindab ta oma panust tagasihoidlikult.
Hiiumaa suusatingimusi hinnates ütleb kogenud treener, et kui tingimused oleks paremad ja lund kauem, oleks ka suusatajaid rohkem. “Tehislume tegemine Hiiumaa tingimustes ei ole mingi üle mõistuse asi,” ütleb Pääsuke ja lisab, et mõnelt tippsuusakeskuselt saaks hea tahtmise korral kasutatud lumekahuri, mis teeks lund ka plusskraadidega. “Samas oleks ju võimalik teha  talvel lumehunnik valmis ja kasutada seda sel ajal sügisel, kui lund pole – kasvõi kilomeetri jagu suusarada – olgu ta väike, aga olgu ta hea.”
Küsimuse peale, millele Tõnul veel on võimalik peale spordi oma aega kulutada, jääb ta mõttesse. Kui mõttepaus on juba pikaks veninud, märgib samuti treeneriametit pidav abikaasa Aita kõrvalt: “Polegi! Kas Hiiumaa või sport!” Tõnu lisab, et kevadel on palju aega kulunud niitmisele, samuti nõuavad oma osa lapselapsed. Pärast mõttepausi lisab, et märtsis käisid nad ka ilma õpilasteta, ainult perega Lapimaal, kaasas lapsed Kairi ja Priit, lapselapsed ja Tõnu vennapoeg Ken.
Sünnipäeva tähistab Tõnu Pääsuke oma sõnul tagasihoidlikult, kuid ootab külla endisi õpilasi ja kõiki sõpru.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411