Reede, juuni 27, 2014
 

Kärdla noored õpivad välisriikides rännates

erakogu
Kärdla ühisgümnaasiumi inglise keele õpetajad Milvi Tikka ja Diana Liivat on 20 aasta jooksul viinud kümneid õpilasi õppereisidele kümnetesse erinevatesse Euroopa Liidu riikidesse. Maikuus saabus üks grupp õpilasi ja õpetajad Vilniusest, teine Türgist.
Mullu alanud ja põhikooliõpilastele mõeldud Comeniuse projekt “Minu rahvariided” viis mai keskel neli 8. klassi õpilast viieks päevaks Leetu, kus tutvustati teiste maade noortele oma maad ja siinseid rahvariideid.
Põhikooliõpilased Leedus…
Saara Kattel rääkis, et liitus projektiga põnevusest, sest tegevused olid tema jaoks uued. “Minu inglise keele oskus oli suhteliselt halb, seega sain ka keelt rohkem õppida,” lisas Kattel.
Ettevalmistustööd kestsid kaks kuud ja algul oli kõik uus ning põnev. Hiljem aga selgus, et vaja on teha hulk lisatööd, millega Saara polnud ette arvestanud, aga siis ei saanud enam ka pooleli jätta.
Taaniel Palmiste ütles, et talle tundus kõige raskem ettekande peast esitamine. “Kogu tekst pidi peas olema inglise keeles,” rääkis Palmiste. Ta lisas, et sai ettekannet koostades ise rahvariiete kohta teada palju asju, millest tal siiani polnud aimugi. Juhtus ka naljakaid seiku: “Tagantjärele ajab naerma, kui Tubala veski juures filmides kukkus üks noormees veskil turnides kogu aeg alla. Nendest apsudest tegime endi jaoks video, mida hea jälle vaadata,” rääkis Palmiste.
Marii Vispeli hinnangul oli projekti kõige põnevam osa reis: “Ettevalmistus oli samuti uus ja huvitav, aga Vilnius pakkus enim huvi.” Veel sai ta juurde sõpru, suhelda inglise keeles ning õppis uusi sõnu ja väljendeid. “Suhtlesime vabalt, sest ka teiste maade õpilastel polnud inglise keel emakeeleks ja tase oli kõigil väga erinev.”
Õpetaja Milvi Tikka lisas, et Hiiumaa õpilaste keeloskuse tase oli Türgi, Leedu ja Itaalia partnerkoolide õpilaste keeleoskusega võrreldes parem.
Rasmus Pertel ei oska siiani öelda, miks ta selle ettevõtmisega kaasa läks. “Algul tundus põnev, aga  vahepeal mõtlesin, et miks ma küll alustasin?”meenutas ta. Tulles Leedust esimeselt kokkusaamiselt teiste riikide noortega tunnistas Pertel, et tegelikult oli kogu ettevõtmine huvitav ja ta sai juurde uusi tuttavaid teistest riikidest. Vilniuses elas ta ühe Leedu poisi juures ja suhtles sealoldud ajal oma võõrustaja ja tema sõpradega. “Saime väga hästi hakkama, vahepeal oli tahtmine siiski sõnaraamatust järge ajada,” ütles Pertel. “Pikk ettevalmistus oli tükati koormav, aga lõpptulemus ehk oma töö esitamine ja reis olid väga vinged!”
Nii oma kooli, riigi kui rahvariiete tutvustamine, laulude ja tantsude õppimine ja filmimine oli protsess, mis noorte endis sõnul loob tagantjärelegi mõnusa tunde. “Nad õppisid ise kogu ettevalmistuse käigus nii oma riigi, meie rahvariiete ja kommete kohta, aga samas said hea keelepraktika,” kinnitas õpetaja.
Tehtud tööd tutvustavad nad kogu kooliperele sügisesel konverentsil.
… ja gümnasistid Türgis
Tulevased abituriendid Mirjam Lige, Priit Kivisilla, Joanna Jürimäe ja Liis Trauser osalesid teises Comeniuse projektis “Kirjandus otseetris/Literature Live”, mille partneriteks kümne riigi: Poola, Rumeenia, Ungari, Türgi, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Slovakkia, Tsehhi ja Eesti noored.
Noorte kokkusaamine toimus Türgis Samsunis, kus Mirjam ja Liisi tegid ettekande ja video muusikust ja ajakirjanikust Mihkel Rauast ning Joanna ja Priit esitasid ühe tema laulu.
“Selline tegevus arendab palju,” ütles Lige ja võrdles mullutalvise Rumeenia sõidu ja nüüdse Türgi kohtumise ettevalmistustöid. “Tänavune kodutöö läks palju kiiremini, oli juba kogemus ja arusaam toimuvast,” ütles Lige. Kindlasti ei kahetse ta öiseid ülevalolekuid, et esitlus õigeks ajaks valmis saaks.
“Kui pakutakse osalemisvõimalust, haarake kindlasti sellest kinni, see on vahva kogemus,” julgustas Lige teisigi noori selliseid võimalusi kasutama.
Lige rääkis, et teda enda juurde elama võtnud Türgi pere liikmed inglise keelt praktiliselt ei osanud: vanemad ei rääkinud üldse ja peretütar kasutas põhiliselt Google´i tõlget, et toimuvast aru saada. Kui kogu grupp jälle kokku sai, palus ta kohalikel, kes inglise keelt oskasid, ka teda võõrustanud tüdrukule toimuvat selgitada. “Samas oli kogu pere väga külalislahke ja sõbralik ning käte ja jalgadega tehti selgeks, mida mul kõik tarvis võiks olla,” rääkis Lige.
Huvitav oli näha kultuuride erisust, on ju Türgi igapäevaelu hoopis testsugune kui Eestis. “Õhtuti kogunes majja sõpruskond ja nad pidutsesid hommikuni. Meie samal ajal pidime kõrvaltoas magama. Ööelu oli aktiivne, hommikuti magati kaua,” kirjeldas Lige.
Söögiks pakuti hommikuti küllalt rasvast toitu ja hästi palju saia. Hommikul söödi vähem ja põhirõhk oli õhtusel söögikorral. Teeäärtes müüdi palju igasuguseid puuvilju, aga söögilaual neid ei paistnud – ikka pakuti saia.
Türgis olles sai Mirjam 18aastaseks. Sünnipäeva hommikul ei teinud pererahvas temast eriliselt välja, soovisid vaid õnne. Õhtul aga oli teda võõrustanud pere korraldanud üllatuspeo restoranis, kuhu oli kutsutud kõik projektis osalenud õpilased. Tellitud tordil oli Mirjami pilt.
“Neil on prestiiži küsimus, et külalist kõigile sugulastele näidata. Ka väga kiire elutempo juures tuleb igale tädile ja sugulasele külalist tutvustada,” selgitas Mirjam. “Külaline on Türgis väga oodatud ja teda võetakse alati hästi vastu.”
Õpetaja Tikka lisas võrdluse, et kui Leedus oli probleem, et leida peresid, kes projekti kaasatud õpilasi vastu võtaks, siis Türgis leiti kõigile pered ja külalise soovijaid oli isegi rohkem kui õpilasi.
Lisaks õpilastele käisid Türgi kokkusaamisel Kärdla kooli õpetajad Milvi Tikka, Tiiu Heldema, Sulev Loopalu ja projektijuht Diana Liivalt.
Mõlemat Comeniuse projekti rahastas Euroopa Liidu Archimedes büroo.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411