Reede, mai 30, 2014
 

Lastud metssigade kompromissarvuks kujunes 850

Kui muude uluksõraliste küttimisarvude osas jõudsid Hiiumaa jahindusnõukogu liikmed mullu üsna ruttu kokkuleppele, siis tükk aega oli üleval vaidlus, kui palju tuleks lasta metssigu.
Eri meelt olid jahimeeste ja maaomanike esindajad ning alles juuli keskpaigaks jõuti kokkuleppele, et küttida tuleks 817–1015 isendit. Kirik sai lõpuks üsna keset küla ja lõppenud jahihooajal lasti 850 metssiga. Võrdluseks, et aasta varem lasti 1015 metsanotsut.
Mullu loendasid Hiiumaa jahimehed saarel 662 metssiga, tänavu aasta algul elas keskkonnaagentuuri andmetel saarel 561 metssiga.
Esmaspäevasel jahindusnõukogu koosolekul lepiti taas kokku, mitu metskitse võib Hiiumaal küttida uuel jahihooajal. Jahindusnõukogu juht Kaja Lotman tutvustas ulukite seirearuandes soovitatud metskitse küttimislimiite ja jahipiirkonna kasutajate ettepanekuid.
Enim, 30 metskitse tohivad küttida Pühalepa jahipiirkonna jahimehed, Tahkuna jahiseltsi jahimehed tohivad lasta 25 metskitse, Kõrgessaare ja Laasi piirkonna jahimehed kumbki 10, Käina 9 ja Määvli 3 metskitse. Emmaste ja Suuremõisa piirkonna jahimeestel tänavu kitselaskmise luba polegi. Kokku võib lasta 87 metskitse. Metskitsede mullune küttimislimiit oli 72 isendit.
Lisaks 850 metsseale kütiti lõppenud jahihooajal Hiiu saarel 222 põtra, 226 punahirve ja 35 metskitse. Suurkiskjatest lasti viis hunti ja üks ilves, väikekiskjatest 149 rebast, 1011 kährikut, 157 metsnugist. Kuigi kobras ei ole Hiiumaal väga arvukas, lasti siiski kaheksa looma, et hoida arvukus kontrolli all.
Jahilindudest oli kõige enam kütitud liigiks metskurvits, lasti 259 lindu. Veel kütiti 215 sinikaelparti, 183 hallvarest, 144 piilparti, 20 viuparti, 16 hallhaigrut, 7 rägaparti, 5 valgepõsk-laglet, 5 kaelustuvi, 3 sooparti, 2 luitsnokk-parti, 2 rääksparti, 2 hallhane, 1 rabahani ja 1 kormoran. Linnujahti peetakse vaid sügisel.
Enne lindude pesitsusperioodi peeti väikekiskjatele jahti ka Hiiumaa väikesaartel. Hanikatsil kütiti kaheksa rebast, Kõrgelaiul kährik ja Vareslaiul kaks, Saarnakil väikekiskjaid ei leitud.
Aasta algul oli keskkonnaagentuuri andmetel Hiiumaal 321 põtra, 600 hirve, 561 metssiga, 551 metkitse ja 16 kobrast. Hiiumaa jahimaa pindala on 101 330 ha ja registreeritud jahimehi on 349.
“Hiiumaa on ulukite arvukuse ja liigirikkuse poolest heas seisukorras ja jahistatistikat aluseks võttes on siinsed jahimehed teinud sama head tööd kui teiste maakondade kütid,” ütles Lotman. Ta viitas keskkonnaagentuuri kodulehel avaldatud jahistatistikale, kust selgub, et näiteks Harjumaal on iga jahimehe kohta lastud 0,9 metssiga, Võrumaal 1,6, Saaremaal 1,9, aga Hiiumaal 2,4 metssiga.
Mullu oli esimene aasta, mil suurulukite küttimislimiidid pandi paika maakondlikes jahindusnõukogudes, kus ühise laua taga istuvad jahimeeste ja metsaomanike esindajad, riigimetsa majandamise keskuse ja keskkonnaameti töötajad.
Hiiu maakonna jahindusnõukogusse kuuluvad maaomanike esindajatena Aira Toss ja Gunnar Aug, jahimaakasutajate esindajatena Arvi Toss ja Rein Urman, riigi esindajatena Lembit Lühi riigimetsa majandamise keskusest ja keskkonnaameti Hiiu-, Lääne ja Saare osakonna juhataja Kaja Lotman.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411