Neljapäev, aprill 24, 2014
 

Mütsimahavõtmise fenomen töötab

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Igal kevadel kui linnapargis kõlab viimane koolikell, võtab Kärdla kooli direktor Ivo Eesmaa oma õpilaste ees mütsi maha ja kummardab maani.
Sõnum, mille koolijuht samal ajal oma õpilastele edastab, on järgmine – olgu koolimaja kuitahes ilus ja uhke, õpetajad kuitahes targad ja töökad, õpilasteta poleks kool midagi väärt. “Müts maha Sinu ees, Kärdla ühisgümnaasiumi õpilane, et Sa oled just selline, müts maha Sinu ees Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja, et oled olnud nendele noortele inimestele toeks just selliseks saamisel. Olen õnnelik, et mul on võimalus sellest kõigest osa saada!” nii on see kirjas direktori Facebooki lehel.
Kui koolijuhi müts langeb, siis Kärdla kooli õpilaste tulemused, vastupidi, sammuvad tõusvas joones ülesmäge. 2012. aasta PISA testi tulemused olid ülihead; võrreldavad maailmalinnade Singapuri ja Hongkongi õpilastega, paremad Tartu ja Tallinna koolide numbritest, vaid saarlastele jäädi napilt alla. Ka riigieksamite keskmised hinded aina paranevad. Mulluste abiturientide neli kuld- ja kaks hõbemedalit oli rekord. Mitu õpilast on teinud hea tulemuse vabariiklikul olümpiaadil.
Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa, kes tänavu pälvis Hiiu maakonna teeneteplaadi, ütleb, et nende kooli õpetajad ja õpilased teevad iga päev oma tööd nii, nagu õigeks peavad ega mõtle nii väga lõpptulemustele, mingitele näitajatele või testitulemustele.
“Pigem peame tähtsaks seda, et siin majas valitseks hea ja terve õhkkond ja kõik ennast võimalikult hästi tunneksid,” sõnastab koolijuht ühe olulise eesmärgi. “Õpilase tulemused ongi head juhul, kui ta tunneb ennast koolis hästi ja turvaliselt. Ja õpilane tunneb ennast turvaliselt siis, kui õpetaja tunneb ennast turvaliselt,” on 14 aastat kooli juhtinud direktor veendunud.
Direktorina on Eesmaa lähtunud põhimõttest, et õpetaja töö on loominguline ja loomingulist tööd tuleb võimalikult vähe reglementeerida. “Meie õpetajatel on suur iseseisvus – nad saavad oma asju otsustada nii, kuidas nad tahavad: saavad valida, millise õpiku järgi nad õpetavad, missugune on ainekava ja mida nad teevad,” selgitab direktor.
Mis siis paneb õpilasi heade tulemuste nimel pingutama?
“Mulle tundub, et PISA test mõõdab just niisuguseid asju, mis on meie majas hästi. Kui see mõõdaks mingit muud asja, siis me ei pruugiks üldse nii edukad olla, aga meie jaoks on see väga sobiv test,” leiab koolijuht.
Tema arvates pannakse PISA testile, mida teevad 15aastased, alus juba algõppes. Kärdla kooli algõpetuse õpetajad tegelevad väga palju projektidega ning nende töö ei ole nii väga ainekeskne. PISA test aga kontrollib muuhulgas ka sellist mõtteviisi, mis orienteeritud rohkem terviku nägemisele ja mingi probleemi lahendamisele. “Mulle tundub, et meie õpilased saavad selleks väga hea baasi ja alus pannakse just võimalikult mitmekülgse lähenemisega ja väga erinevate asjade tegemisega.”
Koolijuht ütleb, et peab väga oluliseks ka seda, et õpilased saaksid tegeleda asjadega, mis neile meeldivad – siis need ka õnnestuvad. “Kui õpilane kogeb õnnestumisi, tuleb enesekindlus ja siis ta on edukam ka kõiges muus. Kõige alus aga on siiski hea ja positiivne õhkkond koolis.”
Ivo Eesmaa ütleb, et möödapääsmatu on muidugi õpilaste kiitmine: “Kui on vaja kiita, siis me kiidame ja vahel tundub, et isegi liiga palju kiidame, aga tegelikult kiitust ei ole kunagi liiga palju.”
Hea kooliõhkkonna tähtis osa ongi see, et kõigist tuleb lugu pidada: “Õpetaja ei ole tähtsam kui õpilane ja vastupidi, vaid tegelikult on nii õpetajad kui õpilased siin majas partnerid. Nad ajavad ühte ja sedasama asja, lihtsalt neil on erinevad rollid.”
Olulisena nimetab Ivo Eesmaa ka seda, et koolitöös keskendutakse mitte hinnetele, vaid just protsessile. Ta toob näite, et kui tahad keskmaajooksus saada head aega, ei tohi ülearu pingutada, vaid pead jooksma lõdvalt. “Nii, kui hakkad pingutama, lähed krampi ja siis ei tule head tulemust – siin on samasugune lugu. Kui me kangesti orienteeruks lõpptulemustele ja hindaks inimesi selle järgi, siis ma arvan, need tulemused ei oleks nii head. Aga me ei keskendu üldse nendele ja head näitajad on pigem kvaliteetse protsessi tulemus.”

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411