Laupäev, aprill 19, 2014
 

Merepäästevõimekus Kärdlasse kokku koondatud

| Hiiu Leht
| Hiiu Leht
Kui näiteks saare teises otsas asuvas Mardihansu lahes juhtuks paadiõnnetus, kuluks päästjatel abivajajani jõudmiseks vähemalt 40 minutit, sest suur osa saarel asuvast merepäästevõimekusest on koondatud Kärdlasse.
Viimasel ajal Eestis juhtunud traagilised mereõnnetused sunnivad küsima, milline on merepäästevõimekus Hiiumaal.
Politsei- ja piirivalveameti kohustuseks on otsingu- ja päästetööd sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muudes piiriveekogudes. Saarel leidub ka vabatahtlikke päästjaid ning päästeametil on suutlikkus päästetöödeks siseveekogudel.
Suur osa veega seotud päästevõimekusest on koondunud Kärdlasse. Kui mereõnnetus juhtuks näiteks Mardihansu lahes, kuluks päästjatel õnnetuskohale jõudmiseks 40 minutit kuni tund. Navigatsioonihooajal ja suvel on abijõud pisut lähemal.
Kolm paati, kaks kaatrit ja laev
Politsei- ja piirivalveameti Kärdla kordoni juht Argo Tali ütles, et kordoni hallata on 326 km pikkune rannajoon ning vahemaa kordonist kaugeimasse maismaapunkti on 66 km.
Kordoni kasutuses on üks mootorpaat, mis selle aasta navigatsioonihooajast seisab Kärdla sadamas. Lisaks on treileril ja reageerimisvalmis kaks mootorpaati. Navigatsioonihooajal st 1. aprillist 1. oktoobrini seisab üks kaater, mis valmis mereõnnetusele reageerima, Sõru sadamas. See kaater teeb ka patrulle.
Lisaks on piirkonnas patrullimas üks piirivalvelaev ja kui see juhtub õnnetuse toimumise ajal olema läheduses, saab ka selle appi kutsuda. Kui õnnetuskoht on rannikule lähedal, siis laevaga ilmselt lähedale ei pääse, kuid laeva pardal on operatiivpaat, mille saab välja saata. Arvestada saab ka päästekopteri abiga.
Mardihansu lahe hüpoteetilist juhtumit analüüsides ütles Tali, et üsna tõenäoliselt kasutataks treileril olevat mootorpaati, väljutaks Kärdlast ja Mardihansu randa jõutaks 30–40 minutiga. “Kindlasti on oma roll selle mootorpaadiga abivajajani jõudmisel ka ilmastikuoludel, sest kui on kõrge lainetus ja vastutuul, on ajakulu hoopis teine kui rahuliku merega,” märkis Tali.
Ka päästjad tulevad appi
Hiiumaal on veepäästevõimekus ainult Kärdla päästekomandol, Käina päästekomando varustuses paati pole. Kärdla komando kasutada on päästetöödepaat, pinnalpäästeülikonnad jm veepäästega seotud varustus. Samas on päästjate paat suhteliselt väike ja mõeldud päästetöödeks eelkõige siseveekogudel.
Hiiumaa päästeosakonna juhataja Hannes Aasma ütles, et õnnetuskohale jõudmise aeg sõltub paljudest asjaoludest, kindlasti tuleb arvestada aastaaja ja ilmastikutingimustega. Kui teeolud kehvad, lumised, libedad, siis suure päästemasina kohalejõudmise aeg paraku pikeneb. Ka ei mahu suur päästeauto, mille taga paat, sõitma väga kitsastel või raskesti läbitavatel teedel.
Eelnevalt peab olema selge, kas kohas, kus õnnetus juhtunud, on võimalik randa välja sõita või peab paadi vette laskma kusagilt mujalt. Selleks, et leida parim koht paadi vettelaskmiseks, tuleb juba helistajal häirekeskusele anda võimalikult täpne info. Kui väljasõitvale meeskonnale häirekeskuse infost ei piisa, helistab häirekeskus kõne tegijale tagasi ja küsib uuesti teejuhatust. See võtab omakorda aega.
Veeõnnetustele peavad päästjad komandost välja sõitma 3 minuti jooksul. Seda on 2 minutit rohkem kui tulekahjude ja liiklusõnnetuste puhul, kuna päästeauto haakesse tuleb panna ka paat.
Kuna merepääste eest vastutab politsei- ja piirivalveamet, on rannikuvees st kuni 1 meremiil kaldast juhtunud õnnetuse puhul päästjad abistavaks jõuks. Avamerel toimuvate sündmuste lahendamine aga ei ole päästeasutuse ülesanne ja neil puudub ka selleks vastav varustus.
“Paraku ei ole reaalne igasse külla ehitada päästekomandot ning päästjatel jõuda igale õnnetusele mõne minutiga, seetõttu on kõige olulisem inimeste enda ohuteadlikkus ning oskus käituda nii, et õnnetus jääks üldse juhtumata. Meie tuleme alati nii kiiresti kui tehnika ja teeolud võimaldavad, kuid ohutut ja teadlikku käitumist ei suuda meie kunagi asendada,” ütles Aasma.
Vabatahtlikel pole tehnikat ega lepingut
Hiiumaa vabatahtlike merepäästjate esindaja Martin Kagadze ütles, et neil päästetehnikat pole, kuid Kärdlas on kolmeliikmeline vajalike pädevustega otsingu- ja päästeüksus, kes näiteks Mardihansu lahele jõuaks umbes tunni ajaga.
Paraku pole meie vabatahtlikud merepäästjad sõlminud politsei- ja piirivalveametiga lepingut, mis tagaks päästetööde rahastuse ja päästjate sotsiaalse kaitse. “See on eraldi teema erinevate probleemidega,” ütles Kagadze.
Kõrgessaare tuletõrje seltsi liige Jaanus Valk ütles, et saare lääneosas on merepäästevõimekus ainult suvekuudel Kalana sadamas ja eeldusel, et kohalikud mehed Enn Randmaa ja Endel Evert on isikliku paadi ja varustusega kohapeal olemas. Kõrgessaare tuletõrjeseltsil aastaringne merepäästevõimekus puudub.
Päästevõimekus enda jaoks
Kuigi ka Kärdla lennujaam soetas kaks aastat tagasi päästetööde jaoks päramootoriga kummikaatri, on merepääste tagatud lennuvälja enda tarbeks. Nii on lennujaamal esmase pääste ja otsingu kohustus 5 meremiili raadiuses lennujaamast ja päästetöödeks valmisolek lennuvälja lahtiolekuaegadel. Siis on valves kaks päästetöötajat, kel kasutada 6 m pikkune ja 100 hj päramootoriga nn kummikaater, lisaks kaks kümnekohalist päästeparve ja meeskonna kuivkostüümid.
“See ei tähenda, et me võimalusel riiklikku päästet ei toetaks – hädasolijale abi osutamine on teadaolevalt iga kodaniku ülesanne,” selgitas lennuvälja direktor Allan Mäll.
Nii on lennujaama päästetehnika, näiteks Padaoru-laadsete lumeuputuste lahendamiseks sobiv saare ainuke lumefrees, loetletud ka siseministeeriumi päästealastes situatsioonikavades.
Mälli sõnul tuleb seejuures arvestada aga kahe asjaga. Esiteks on lennujaama päästeatribuutika mõeldud õhusõidukite ja reisijate julgestamiseks. “Me peame olema lennuväljal, sest lisaks võimalikele õnnetustele võivad päästealast sekkumist vajada ka muud vahejuhtumid,” selgitas Mäll. Seega tuleks juhul, kui koostöös riikliku merepäästega tuleks teha suuremahulisi päästetöid väljaspool lennuvälja, kaaluda ilmselt lennuvälja ajutist sulgemist.
Teiseks on päästetööde korraldamise metoodika riiklikul ja lennujaama päästemeeskonnal erinevad. “Võime riiklikku poolt oma sekkumisega ehk isegi segada ja meil puudub ka samal sagedusel raadioside – lõppkokkuvõttes otsustab selle, kas lennujaama päästjad operatsiooni kaasatakse, kohapealne päästetööde juht,” ütles Allan Mäll.
Kolmandaks on riski võtmise õigustamiseks riiklikele päästjatele kehtestatud ka sotsiaalsed garantiid, mida lennujaama päästjatel ei ole.

 

Sildid:

Kommentaarid: 2

(kommenteerimine on suletud)

 
  • andres

    …kui Sa nüüd küsiks mõne merepäästet tegeva politseiniku käest et kas merepääste on ka edenenud nende aastatega, kui ollakse sinises vormis, siis vastus on: ei, juhid on teinud kõik selleks et maanteedelt protokolle saada ja suuremaid numbreid statistikasse saada. Ei ole saladus, et piirivalve aegadel oli päästevõimekus hajutatud üle Jiiumaa (Lehtma, Kõpu, Sõru, Suursadam) , nüüd aga on palju häid mehi lihtsalt sellest maanteepatrullis olemisest, ülemustele punktide teenimisest ja merepääste olematusest masendunult mujale tööle läinud. Tahaks küll teada kuidas jõuab abi kohale 40 minutiga , kui valves olev laevajuht Suuremöisas kiirust mõõdab. Aga toredaid vastuseid annavad ju juhid ikka.

     
     
     
    • Tänan kommentaari eest. Kavatseme sellel teemal kindlasti veel mitmeid küsimusi küsida.
      Lugupidamisega Harda Roosna Hiiu Lehe peatoimetaja

       
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411