Laupäev, aprill 19, 2014
 

Korda tehtud külamajad vajaks palgalist töötajat

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Kodukandi kokkusaamisel vaagiti lõppenud projekte ja arutati, kuidas majandada külamaju.
Kommunikatsioonioskuste edendamise ja Hiiumaa külamajade majandamise projekte kokkuvõtvat seminari avades ütles Kodukant Hiiumaa tegevjuht Ester Tammis, et talle tundub, nagu peaks maaelu võimalikkust ja vajalikkust kogu aeg tõestama. “See pole eraldiolev elu, see on meie, maainimeste elu,” rõhutas Tammis.
Omavalitsuste ühinemiste taustal tõdes Tammis, et mida kaugemale jäävad tõmbekeskused küladest, seda olulisemaks muutub külaseltside ja -keskuste roll külaelanike heaolu tagamisel ja piirkonna elu korraldamisel. “Oleme ühisel arusaamisel, et koostöö on vajalik nii küla kui valla huvides,” lisas ta.
“Samas toob see kaasa nii väljakutseid kui ka võimalusi, millele peaksime mõtlema juba nüüd,” kõlas Kodukant Hiiumaa juhatuse liige Viktor Rõbtsenko soovitus. “Kui valda ei huvita, mis külas toimub, peab keegi küla ellu äratama ja meie ise peame otsustama, millega tegeleda, et saada üle külaelu kitsaskohtadest.”
Abi selles protsessis pakubki ühendus Kodukant, mis toetab külade arengut, jagab ekspertteadmisi ja oskusi maaelu vedamiseks.
Majakarbist külamajaks
Üks teema, mida kokkusaamisel analüüsiti, oli, kuidas majandada külamaju, mida viimastel aastatel innukalt taastatud ja ehitatud.
Hiiumaal on vähemalt kümme külamaja: Kuril, Kassaris, Orjakul, Kuristes, Valgul, Leisus, Kõpus, Kalanas, Luidjal ja Laukal.
Meie külavanemad ja külade sädeinimesed on õppinud projekte kirjutama ja kõik need hooned on korda tehtud/ehitatud/sisustatud Euroopa Liidu toetustega, kuid kuidas neid maju nüüd majandada? Vajavad need ju pidevat hoolt ja haldamist, inimest, kes maja kütaks-koristaks, majal silma peal ja elu sees hoiaks. Ja maksavad nii küte kui vesi, nii elekter kui prügivedu, tule aknas hoidja palgarahast rääkimata.
Vald toetab külas vajalikku
Projektidest kokkuvõtteid tehes pakkus Rõbtsenko, et omavalitsus võiks külamajale palgata juhataja, kasvõi poole kohaga.
Hiiu vallavolikogu esimees Jaanus Valk ütles, et poole kohaga saab külamajale ehk koristaja, kuid mitte juhatajat ja see peaks olema ikka täistöökoht. Tema soovitus: leida külamajale ka kindel tegevussuund ja pakkuda mõnd piirkonnas vajalikku teenust. “Ainult meelelahutusest ei piisa ja külamaja perenaist ilmselt koristaja rollis pidada pole mõtet. Ta peaks pigem olema sädeinimene, kelle ümber koondub rahvas, et majas toimuks tegevus,” ütles Valk. “Kui kohapealne säde puudub, siis ei aita ka vallapoolne toetus – külaelu soikub,” nentis Valk.
Ta tõi toimiva näite, kuidas riik ostab seltsilt st vabatahtlikelt päästjatelt teenust. “Sama suhe peaks toimuma ka kogukondade ja omavalitsuse vahel,” soovitas ta. Samas nentis ta, et väikestel kogukondadel võib olla raske teenuseid pakkuda – neil pole lihtsalt inimesi ja oskusi.
Käina vallavanem Omar Jõpiselg tõi näite, et Käina vald ostab Kassari haridusseltsilt raamatu laenutuspunkti teenust ja vallavalitsusel on mõte osta seltsidelt ka valla kultuurisündmuste korraldamise teenust, kui neil oleks selleks suutlikkust ja oskusi. Valla eelarves on kolmele suuremale külaseltsile igaühele ette nähtud 2000 eurot neilt teenuste tellimiseks. “Tekib vaid küsimus, mis on see teenus, mida selts suudab pakkuda ja mis on valla elanikele huvipakkuv,” küsis Jõpiselg.
Projekte kokkuvõttev arutelu toimus 21. märtsil Linnumäe puhkekeskuses.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411