Reede, aprill 4, 2014
 

Kabekuningas püsib troonil

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kabemeistril Arvo-Jüri Ristil täitus eile 70. aastaring, kabet mängida kavatseb ta seni, kuni püsib Eesti esikümnes.
Hiiumaa poiss Arvo-Jüri Rist hakkas kabet mängima juba Palade koolis õppimise ajal. Esimene suurem võistlus oli seitsmenda klassi noormehel Kärdla keskkooli kabeturniiril, kus ta tuligi võitjaks. Pärast seda hakkas ta mängima Hiiumaa võistlustel ja edukalt. Juba 1960. aastal osales ta Eesti meistrivõistlustel, kus 64ruudulises kabes võitis Eesti noorte meistritiitli ja 100ruudulises kabes tuli kolmandaks. Kuu aega hiljem tuli juba sõita üleliidulistele noorte kabetajate meistrivõistlustele Volga ääres Uljanovskis. Sealne tulemus oli keskpärane – võite ja kaotusi võrdselt.
Järgmisel aastal pääses Arvo Rist, nagu teda tavaliselt kutsutakse, 17aastasena Eesti täiskasvanute meistrivõistlustele ja oli ainuke võistleja, kes ei kaotanud ühtegi partiid. “Minu viga oli aga see, et tegin palju viike ja võite nappis,” ütleb Rist, kes tookord tuli neljandaks.
Rist on olnud Eesti meister üle kümne korra, korra pääses ka Nõukogude liidu kabe meistrivõistluste finaali 20 tugevama hulka ja sai 13. koha. “See oli minu tugevaim turniir ja kõrgeim koht,” hindab kabemeister ise.
Toona korraldati eraldi võistlusi maaspordiühingutele ja Eestis oli selleks koondis Jõud. 1966. aastal saavutas ta maaspordiühingute üleliidulistel võistlustel võistkondliku esikoha, paaril korral oldi ka võistkondlikult teised.
Individuaalselt on Ristile üleliiduliselt maasportlaste meistrivõistlustel kaela riputatud üks kuldmedal 1967. ja üks pronksmedal 1964. aastal.
Erakordseks teeb selle saavutusterea see, et põhimõtteliselt peab Arvo Rist ennast kabes iseõppijaks. Teadmisi omandas ta kaberaamatute toel, sest polnud ühtegi inimest, kes õpetaks. “Suurematel võistlustel partiide analüüsi ajal soovitas vahel kogenum mängija mulle mõnda käiku,” ütles Rist.
Küll aga on nüüdseks oma elu elavad lapsed Taivo ja Merike isa toel kabemängu õppinud ja tegelevad sellega siiani. Isa tase on aga mõlemal veel saavutamata.
Arvo Rist jätkab sportimist: igal esmaspäeval ja kolmapäeval juhendab Kärdla kultuurimajas kaberingi, pühapäeval käib veteranidega võrkpalli mängimas, orienteerumishooaeg algab maist ja lõppeb septembris. “Siis ei jäta ma küll ühtegi neljapäevakut vahele, kui olen Hiiumaal,” kinnitab ta.
Meeldib igapäevarutiin
Vahel kutsutakse teda ka võrkpalli- või kergejõustikukohtunikuks. “Kohtunikuamet meeldib mulle ka,” ütleb spordiveteran, kes on ühtviisi kodus nii kabes, kergejõustikus kui pallimängudes.
Kabevõistlustel tahab ta võistelda niikaua, kui suudab püsida Eestis esikümnes. Ta ei mäletagi, et oleks millalgi kümne tugevama hulgast välja jäänud ja seda 1961. aastast saadik ehk 53(!) aasta jooksul.
Hingega tehtud töö
Pärast Kärdla keskkooli lõpetamist kutsuti aktiivne ja sportlik noormees tööle spordiühingute ja organisatsioonide liidu Hiiumaa rajooni nõukokku, mis hiljem nimetati ümber Hiiumaa spordikomiteeks. “See töö oli kui jooksev lint, kus ei olnud aega seisma jääda ega tagasi vaadata – tuli ette, et aasta jooksul oli kaks puhkepäeva – 1. jaanuar ja laulupeopäev. Arvasin, et nendel päevadel keegi võistlema ei tule ja nendele päevadele ma midagi ei plaaninud,” räägib Rist, kes kuuepäevase töönädalala ja nappide puhkepäevadega ametit pidas 25 aastat.
Parasjagu oli siis Palade koolis vaba kehalise kasvatuse õpetaja koht ja kuna tal oli kange tahtmine proovida õpetajaametit, läkski ka tööle oma kunagisse kodukooli. Töö kõrvalt oli ta jõudnud lõpetada ka kaks kooli – Tartu pedagoogilise kooli Pärnu filiaali 1971. ja Tallinna pedagoogilise instituudi 1977. aastal. Seal ulatati Ristile diplom keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja kutsega.
Palade kool, kus tollal õppis veidi üle 100 õpilase, sobis talle, kuid pärast 20 aastat õpetamist ja pensioniea kättejõudmist tuli ta koolist ära. “Kui mina olin koolipoiss, siis minu kehalise kasvatuse õpetaja oli noor mees ja ma ei arva, et praegustele õpilastele meeldib kuuekümneaastane õpetaja,” põhjendab Rist tookordset otsust, ehkki harjutusi kaasa teha ja ette näidata suudaks ta praegugi ning jõudu ja jaksu jätkub.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411