Neljapäev, aprill 24, 2014
 

Juubilar: Me lihtsalt elame teisiti

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Aprillis esimest juubelit tähistanud doktor Inge Talts tuli mandrilt Hiiumaa haiglasse tööle veerandsada aastat tagasi ja talle siin meeldib.
Hiiumaa haiglas kirurgina töötav Inge Talts ütleb, et juba kümme aastat tagasi sai ta aru, et siit saarelt ei lähe ta kusagile. “Hiiumaa hoiab mõned inimesed kinni,” ütleb ta selle kohta ilusti hiidlase moodi.
Enda sõnul on tal praegu käes elus tagasivaatamise aeg ja ta on jõudnud järeldusele, et elus on oluline midagi muud kui raha. “Minnes Soome arstiks, saaksin seal suuremat palka, aga ma poleks seal õnnelik,” ütleb Talts. “See seal pole minu kogukond ja siia jääks minust tõenäoliselt tühi koht – Hiiumaal on hea arst olla, sest ma armastan neid inimesi.”
Vagunisaatjaks??
Keskkooli lõpuni tahtis Tartumaal Nõos elanud ja koolis käinud Inge saada vagunisaatjaks. Kuna kõik klassikaaslased läksid ülikooli, mõtles temagi minna ülikooli matemaatikat õppima. Kuna ta ei osanud sellele erialale leida praktilist otstarvet, astus arstiteaduskonda mõttega saada psühhiaatriks. Õpingute kõrval hakkas ta tööle operatsiooniõena ja kuuendal kursusel kauples ta end kirurgi subordinatuuri.
1989. aastal kui ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetas, küsis ta suunamiskomisjonilt kohe Hiiumaale kirurgikohta. “Soovisin ehk protestiks minna nii kaugele kodust kui nõukogude ajal eesti keelega oli võimalik, sest ema hoidis mind väga kodu küljes kinni – ilmselt otsisin juba siis oma kohta elus,” arutleb ta nüüd.
Tulete, siis räägime
Tavarutiin haiglas tähendab arstile tööletulekut hommikul kella kaheksast. Esmalt vaatab ta palatis haiged üle. Seejärel on päeva peale planeeritud üks-kaks operatsiooni. Tavaliselt on polikliinikus ka paar vastuvõttu ja siis tuleb veel tegeleda erakorraliste haigetega.
“Töötades väikeses kohas, peab andma oma parima ja alati mõtlema, mis on patsiendile parim,” ütleb Talts. Ja toob näite, et pole mõtet siin patsiendi kõhtu lõhki lõigata, kui 120 km kaugusel pealinnas saab sapipõit eemaldada paari väikese augu kaudu. On palju asju, mida tehakse pealinnas paremini. Igaks juhuks selgitab doktor Talts oma patsientidele, kes temaga harjunud, et nad lepiks sellega, kui suure haigla töötajatel pole aega asju pikalt selgitada või lihtsalt juttu rääkida. “Tallinnas on tervise tööstuslik tootmine ja toodang on väga hea – kvaliteetne ja vajalik. Tulete tagasi, räägime edasi,” kõlab tema soovitus.
Kuid ka siinses haiglas on tulnud teha raskeid operatsioone. Kõige pikem, mida Inge Taltsil tulnud teha, oli ligi kuuetunnine jämesoole eemaldamise operatsioon. Selle juures oli ka teine arst, sest üksinda nii suurt lõikust ei tehta.
Üks asi, mida siinsel arstil tuleb silmas pidada, on see, et hiidlane on võrreldes mandriinimesega väga kannatlik. Sa lihtsalt pead seda teadma. “Kui oled harjunud patsiendiga, kes oluliselt rohkem kaebab, siis hiidlase puhul võid mõne olulise asja maha magada. Hiidlane ütleb, et ei ole viga midagi ja kui sa teda siis üle ei vaata, võib jääda avastamata tõsine haigus,” kinnitab Talts.
Kõige kurvem kui haiglasse saabub hullus seisus patsient ja arst juba näeb, et sellest ta eluga välja ei tule. “See tunne on kirjeldamatu. Samas sa teed kõik võimaliku, aga suremine käib loomulikult elu juurde. Ja igavest elu pole olemas,” räägib doktor Talts ning ütleb, et hoopis valusam on vaadata, kuidas elud on ära raisatud, ära joodud ja ära kakeldud.
Töö volikogus
Hiidlased peavad oma tohtrist lugu ja usaldavad teda – viiendat korda valiti ta kohalikku volikogusse. Sealset tööd võtab Inge Talts samuti täie tõsidusega. Kõik eelnõud on tal alati läbi töötatud ning ikka on tal nende suhtes nii ettepanekuid, küsimusi kui tähelepanekuid.
Praegu on volikogus päevakorral koostöö suurte meretuuleparkide arendajatega ning selle teemaga on ta end väga põhjalikult kurssi viinud. Esines volikogus isegi protestiaktsiooniga, tuletades meelde, et 2009. aastal koguti Hiiumaal liiga suurte tuuleparkide vastu 8000 protestiallkirja. Tollal oli ta ka allkirjade kogujate tiimis.
Nüüd pakuvad arendajad Hiiu valla rahvale suurt meretuuleparki ja lubavad, et vastutasuks saab vald palju raha. “On ka teisi väärtusi kui raha ja aktsiad,” ütleb Inge. Tema leiab, et liiga suured tuulepargid teevad Hiiumaast tööstuspiirkonna ning saare puutumatu loodus ja ilu kaovad. “Ega me ei kujuta ettegi nii suuri maste ja elektriliine, mida siia plaanitakse ja mida mujal maailmas nähtudki pole.”
Ta on maailmas leiduvate tuuleparkide mõjusid uurinud juba 2008. aastast ja nüüdseks nende veendunud vastane. “Ei saa ka pooleli jätta, sest tunne, et kui nüüd loobume, siis ehk oli see hetk enne võitu,” selgitab ta, miks ta ikka ja jälle kirjutab artikleid, osaleb koosolekutel, õpib ja uurib ning esitab küsimusi.
Talts tunneb pere ees süüdki, sest töö ja muude tegemiste virr-varris ei ole õieti aega nautida perega koosolemist. Ta ütleb end tundvat võlatunnet, sest väga harva jõuab Salinõmme, kus abikaasa Agu ehitab perele suvemaja.
Kõige raskem ongi tema arvates arstitöö juures see, et oma elu õigesti planeerida ei saa – kui tuleb väljakutse, peab minema. Ta on kindel, et lähedastelt nõuab see suurt mõistmist ja kannatlikkust. Samas võib laste jaoks olla päris igav see isa või ema, kes ainult kodus müttab. “Lapsed lepivad selle emaga, kes neil on,” ütleb kahe tütre, Teele ja Siiri ema.
Jookseb haiguste eest
Inge Taltsi soovitus on haiguste eest ära joosta ja tema puhul ei tule käia ainult tema sõnade, vaid ka tegude järgi. “Meil võib olla hea meditsiin, aga haiguste eest peab igaüks ise ära jooksma,” kinnitab doktor, kes koos tütardega on üks aktiivsemaid Hiiumaa orienteerumisneljapäevakutel osalevaid perekondi.
Hobisid on tal veelgi. Kui jõuaks, läheks ta meelsasti koori laulma, jätkata sooviks linetantsu trenni, aga mullu võtsid oma aja valimised, arstide Hiiumaa meditsiini teemalise konverentsi korraldamine ja juubeli ettevalmistamine, nüüd röövib aega diskussioon tuulepargi arendajatega.
Tema soov iseendale on, et jätkuks tervist, sõpru, armastust, et oleks aega rattaga kevadest sügiseni tööl käia ning jõuaks merre ujuma. Kõige olulisemaks peab ta, et lastel läheks hästi ja nad leiaksid elus õige koha.
Tunnet, et elades Hiiumaal oleks ta millestki ilma jäänud, Inge Taltsil ei ole: “Kuigi jah, teatrietendusi on siin liiga vähe, aga kindlasti pole me ääremaa, me lihtsalt elame teisiti.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411