Laupäev, aprill 19, 2014
 

Hiiu valla ja tuulepargi arendaja ÜKP analüüs

Harda Roosna | Hiiu Leht
 

Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond (ÕAO) analüüsis Hiiu valla, Nelja Energia Offshore Tuulepark OÜ ning Nelja Energia ASi ühiste kavatsuste protokolli (ÜKP) teksti.
Hiiu Lehe käsutuses on selle analüüsi kokkuvõte, milles rõhutatakse, et kuna osakonnal ei ole ülevaadet asjade seisust lepinguprojektis viidatud konkreetse planeerimismenetluse (Loode-Eesti meretuulepargi rajamine) osas, lähtub käesolev arvamus üldiselt vaid kavandatava lepingu teksti analüüsist, mitte konkreetsetest faktilistest asjaoludest ning menetluskäigust Loode-Eesti meretuulepargi rajamisel.
Mõlemale kasulik?
Analüüsis märgitakse, et vallal või linnal on õigus sõlmida oma ülesannete täitmiseks lepinguid sh erinevaid koostöölepinguid erinevate eesmärkide saavutamiseks ning see ei ole vastuolus kohalikule omavalitsusele kehtestatud õiguslike regulatsioonidega.
“Eraldi küsimus on iga lepingu puhul mõistagi see, kas vastavad lepingud on sõlmitud mõistlike tingimustega ning kõigile osapooltele ühtviisi kasulikud,” märgitakse selgituses. Antud lepingu puhul viidatakse ohule, et valla sidumine kehtiva olukorraga, võimaldamata tulevikus asjaolude muutumisel oma seisukohti muuta, võib minna vastuollu avalike huvidega.
Ka sõlmitakse punkti 1.10 kohaselt lepingus ette nähtud kokkulepped kahe aasta jooksul, kuid see tingimus ei ole seotud vastava planeerimismenetluse kulgemisega ning vajalike lubade saamisega. Ka ei ole ka selge, kas selline kokkulepe võib mingil moel piirata teiste isikute õigusi planeerimismenetluses.
Analüüsijad viitavad, et lepingus sisalduvad mitmed pigem deklaratiivse sisuga sätted, mis ei too konkreetseid kohustusi kaasa ühelegi osapoolele, sh ka Hiiu valla kinnitus, et Hiiu vald toetab nii tuuleenergia kui ka teiste taastuvate loodusressursside laialdast kasutamist elektrienergia tootmisel Eestis (p. 1.1).
Mitmete selliste sätete osas, mille vastu on huvi vallal, puudub aga mehhanism nende tagamiseks (nt uute töökohtade teke, hooldustööde spetsialistide väljaõppe koht).
Kahjulikud sätted?
Samal ajal sisalduvad lepingus punktid, mille sisu on analüüsi tegijate hinnangul ebaselge, kuid mis näivad valla seisukohalt vaadates kahjulikud ainuüksi seetõttu, et juhul, kui teised pooled neid ei täida, puuduvad vallal võimalused midagi ette võtta.
Ühe sellise näitena tuuakse punkt 1.5 [1]: “Pooled on kokku leppinud, et Arendaja ei raja Tuuleparki lähemale kui 12 km Hiiumaa rannikujoonest ning Neupokojevi (Kuivalõuka kuiv) madalikule, kui on täidetud käesolevas protokollis sätestatud tingimused. Samuti lubab Arendaja, et ei raja mujale Hiiumaa rannikule Tuuleparke, kui on täidetud käesolevas Protokollis sätestatud tingimused.”
Analüüsi koostajad märgivad, et ei ole selge, milliseid tingimusi selles punktis silmas peetakse, samuti ei nähtu sellest, mida oleks Hiiu vallal võimalik ette võtta juhul, kui arendaja oma lubadusi ei täida.
“Vastuväidete esitamiseks erinevates küsimustes vallal sisuliselt võimalus puudub, kuna seda võiks tõlgendada nt koostöö mittetegemisena tuulepargi valmimiseks ning seega protokollitingimuste rikkumiseks või nt punkti 1.6 rikkumisena,” kirjutavad analüüsi koostajad.
Punkt 1.6. sisu on järgmine: “Pooled on kokku leppinud, et toetavad igati ega sea takistusi Tuulepargi planeerimiseks ja rajamiseks Apollo, Vinkovi ja nende lähimadalikele, võimsusega vähemalt 700 MW, ilma milleta ei oleks Tuulepark majanduslikult teostatav.”
Viimase puhul märgitakse veel, et kuigi kokku on lepitud tuulepargi minimaalne, on kokku leppimata selle maksimaalne võimsus.
Loodava MTÜga seotud tegevused ning arendaja poolt organisatsioonile makstav raha aga sõltuvad vaid arendaja soovist vastavaid tingimusi täita.
Analüüsijad juhivad tähelepanu, et energiaühistu mõiste kehtivas õiguses puudub, samuti ei defineerita seda lepingus. Samal ajal on energiaühistutega seotud mitmeid lepingusätteid.
Veel märgitakse viga, et valla osalusega energiaühistu all on ilmselt peetud silmas vallaelanike osalusega energiaühistut.
Tühjad lubadused?
Punktis 1.11 lubab arendaja eraldada kaks kohta oma nõukogus Hiiu valla esindajatele. Analüüsijad juhivad tähelepanu, et nõukogu liikmete valimine on aktsiaseltsi puhul aktsionäride üldkoosoleku, osaühingu puhul osanike koosoleku pädevuses. “Seega ei paku taoline lubadus lepingus õiguskindlust, et kokkulepitu ka tegelikult ellu viiakse. Hiiu vallal ei oleks seega muud juriidilist võimalust arendaja nõukogu koosseisu mõjutamiseks kui läbi osaluse arendajas,” viitavad analüüsi koostajad.
Samas tuleb omavalitsusele sellise osaluse omandamisel lähtuda kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (KOFS). Nimelt keelab KOFS §37 lg1 kohalikul omavalitsusel omada aktsiaid, osi, muid omakapitaliinstrumente ja väärtpabereid, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt sama seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik KOKS §6 lg 1 ja 2 nimetatud või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. Viidatud loetelus on kirjas sotsiaalabi ja -teenused, vanurite hoolekanne, noorsootöö, elamu- ja kommunaalmajandus, veevarustus ja kanalisatsioon, heakord, jäätmehooldus, ruumiline planeerimine, valla- või linnasisene ühistransport ning valla teede ja linnatänavate korrashoid, koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Kuid mitte energiavarustust.
Lihtsalt vead?
Viidatakse ka, et investeerimisühingut puudutavad lepingusätted on ebaselged – leping annab õiguse arendaja aktsiate märkimiseks, kuid arendaja on hoopis osaühing.
Ka on aktsiate emiteerimise kord aktsiaseltsi aktsionäride otsus, mis ei sõltu kokkuleppest kolmandate isikutega, antud juhul Hiiu vallaga.
Punktides 4.1 ja 4.2 on öeldud, et arendaja peab esitama ühingu laiendamiseks teatavad dokumendid, ent ei ole selge, millisest ühingust käib jutt või kellele nimetatud dokumendid tuleb esitada.
Punktis 4.2 on juttu “juriidilise isiku omanikust”, samas on juriidiline isik iseseisev õigussubjekt ning tal ei saa olla omanikku.
Analüüsi koostajate hinnangul on ebaselge, millist eesmärki täidab punktis 4.1 kokku lepitud nõue, “et energiaühistu osanikel peab olema laitmatu reputatsioon”. “Kuna KOV kooskõlastab energiaühistute nimekirja, kes võivad eelisaktsiaid omandada (sh hindab, kas osanikel on laitmatu reputatsioon) ning juriidiliste isikute nimekirja, kes võivad omandada arendaja lihtaktsiaid, ei ole välistatud ka küsimus KorrS* sätetele vastavusest (seotud isikute puhul),” märgitakse analüüsis.
Samuti jääb ebaselgeks, mida tähendab valla kohustus võimaldada majapidamistele laenude täiendavaid tagatisi eelisaktsiate ja võlakirjade omandamiseks. Analüüsi koostajad hoiatavad, et see võib olla vastuolus KOFS sätetega, sest kohaliku omavalitsuse üksus võib teatud tingimustel tagada vaid sõltuva üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksustele edasilaenamisega tegeleva isiku võlakohustusi (KOFS §37 lg 2 ja 22).
Tekstianalüüsi allkirjastas Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakonna juhataja Antero Habicht, koostasid osakonna töötajad Katre Tubro ja Age Värv.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411