Teisipäev, märts 25, 2014
 

Volikogu liige tuletas meelde protesti

Harda Roosna | Hiiu Leht
Reedese Hiiu vallavolikogu istungi algul tegi avalduse Inge Talts, kes tuletas meelde, et hiigeltuuleparkide vastu koguti 2009. aastal 8000 allkirja.
Inge Talts ütles, et on alates 1999. aastast esimest korda volikogu istungil T-särgiga ja põhjuseks, et sellel on sõnum. Sinisel T-särgil oli valgetest tuulegeneraatoritest ehk tuugenitest moodustatud suur sõna “EI”, mille keskel väike Hiiumaa ühe tuugeniga ja all tekst “Ei hiigeltuuleparkidele!”.
Talts ütles, et see ei ole ainult tema arvamusdemonstratsioon, vaid meeldetuletus volikogu liikmetele, et 2009. aastal anti Hiiu maavanemale üle 8000 allkirja, mis väljendasid soovi, et Hiiumaale ja Hiiumaa rannikumerre hiigeltuuleparke ei tuleks. “Ma arvan, et volikogu liikmetel pole mitte üksnes õigus ja kohustus otsustada valla elu üle, vaid neil on ka kohustus kuulata seda, mida neile öeldakse.”
Avalduse tegi ta seoses sellega, et vallavolikogus oli esimesel lugemisel eelnõu “Ühiste kavatsuste protokolli heaks kiitmine”. Protokolli sisuks Hiiu valla ja Baltikumi suurima tuuleenergia ettevõtte ASi Nelja Energia vastastikused huvid ja koostöövorm Hiiumaast läänes ja põhjas asuvatele madalikele maailma ühe suurema meretuulepargi rajamiseks.
Eelnõu esitledes ütles volikogu esimees Jaanus Valk, et eesmärgiks on kokku leppida tuulepargi arendajaga tingimused, kuidas see oleks ka Hiiumaale kasulik. Ta rõhutas saare energiavarustuse parandamist ja ringtoidet, mille väljaehitamist loodetakse meretuulepargi arendajalt.
Volikogu liige Jaanus Berkmanni andmetel tuleks Kanapeeksi alajaama jaoks leida 3 ha suurune maa-ala, kahe kõrgepingekaabli paigaldamiseks on vaja metsast vabaks raiuda 40+40 m laiune trassikoridor.
Kas meretuulepark on võimalus?
Hiiumaa meretuuleparki esitles vallavolikogu majanduskomisjoni liige Toomas Saal. Ka tema rõhutas, et tuleks vaadata, mis kasu saaks sellest Hiiumaa, Hiiu vald ja iga saare elanik.
Eriti tulusana rõhutas Saal finantsskeemi, mis tooks tulu neile hiidlastele, kes ostavad garanteeritud 15protsendilise tootlusega eelisaktsiaid.
Protokollis seisab, et Hiiu valla elanikel ja valla osalusega energiaühistutel on õigus pärast tuulepargi esimese arenguetapi käivitamist, tootmise ja müügiprotsessi alustamist omandada eelisaktsiaid ja/või võlakirju kuni 17 miljoni euroses nimiväärtuses fikseeritud aastatulususega 15 protsenti.
Saal märkis, et hiidlastel kindlasti pole vaba raha, et kogusumma, 17 miljoni euro eest aktsiaid välja osta, kuid selleks mõeldakse välja finantsskeem, mille kohaselt saavad inimesed aktsiate ostuks laenata pangast raha. Laenu tagatised oleks aktsiad ise, osa tagatisest annaks arendaja, osa inimene ise.
Hiiu Lehte nõustanud finantsspetsialist, kes oma nime all esineda ei soovinud, ütles, et kokkulepe on väga üldsõnaline ning selleks, et hinnata kõiki lubadusi, peaks ettevõte avaldama tasuvusarvutuse ja tehnilised näitajad ning küsida tuleks sõltumatud eksperthinnangud nii projekti tehnilise, õigusliku kui finantsilise lahenduse kohta.
Talts ütles, et teda nõustanud juristi sõnul on ühiste kavatsuste protokollis vigu ja ta küsis, kes selle koostas. Vastusest selgus, et protokoll valmis arendaja juristide ja juhatuse liikmete ning Hiiu valla poolelt valimisliidu Üks Hiiumaa liikmete, Jaanus Valgu, Jaanus Berkmanni, Niels Rattiste ja Toomas Saali panusena.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda ütles, et ministeeriumi andmetel päris selliseid leppeid pole Eestis varem tehtud. “Kindlasti me tervitame seda,” lisas Ruuda.

 

Sildid: ,

Kommentaarid: 2

(kommenteerimine on suletud)

 
  • Lauri Saarmets

    Hiiumaal ei ole vaja muuta nägu, las jääda ehedaks ja naturaalseks nii nagu on.
    Hiiumaa ei ole loodud tema looduse arvel rikastuma teatud grupil inimestel.
    Uurimata on põhjalikult looduslik aspekt mis kahjustab lindude rännet ja kalavarude mõju.
    Tasub vaid ette kujutada ehituslikku protsessi meres, selle ühendust maismaaga, kommunikatsioone ja hooldust.

    Kahju loodusele ja väljakujunenud tavadele, sellele saab vastuse saaremaa näitel, kus kohalikest elanikest ja seadusandlusest sõidetakse üle.

    Toonitan et tuuleenergiaga tegelevad üheselt, ainult suure omapoolse kasumlikuse sihiga persoonid kes rakendavad selle ette loodusressursid.

    Samuti külastada näit. pakri tuuleparki

    http://www.4energia.ee

    Esimest korda Eesti tuuleenergia tootmise ajaloos määrati sellest ärist saadud kasumist omanikele dividende, nimelt otsustas OÜ Pakri Tuulepark dividendidena välja maksta 23,5 miljonit krooni.

    “Ma julgen öelda, et see on tõesti esmakordne,” sõnas Pakri Tuulepargi juhatuse liige Martin Kruus.

    Juba viis aastat on Pakri poolsaare tipus kaheksa tuulikut vändanud tuuleelektrit. Tuuletallamise tulemusena oli Pakri Tuulepark eelmise aasta lõpuks kogunud 91 miljonit krooni puhaskasumit, millest 23,5 miljonit määrati omanikele dividendidena väljamaksmiseks.

    Pakri tuulikud on OÜ Nelja Energia esimene projekt ning see läks maksma 24 miljonit eurot. Ettevõte ise elektritootmisseadmeid ei oma, vaid juhib opereerimislepingu kaudu iga projekti jaoks spetsiaalselt loodud ettevõtteid.

    Riskid õigustasid end ja sündis hea projekt

    Samas võib jälgida kuidas vennad/ õed Sönajalad on rajanud oma äri tasemele meie, kohalikud ja muud lollikesed.

    Austus, Inge Talts`i pingutustele aga arvata võib et rong on juba hoo sisse saanud ja jääb vaid kuulata juristide ja investeerijate katkematut kiidulaulu projektile.

     
     
     
  • Lauri Saarmets

    Kommentaare pole, sest ei lasta rahva arvamussõna läbi.

     
     
     
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411