Teisipäev, märts 11, 2014
 

Minister: Hiidlasi saab tuua eeskujuks

Harda Roosna | Hiiu Leht
Kolmapäeval allkirjastasid haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Hiiu vallavanem Georg Linkov kaks koostöölepingut. Allakirjutamise järel andis minister Hiiu Lehele lühiintervjuu.
Millised paistavad Hiiumaa koolikorraldus ja hariduse kvaliteet?
Minister Jaak Aaviksoo: Hiidlasi võib igas mõttes eeskujuks tuua nii hariduskorralduse kui eriti hariduse kvaliteedi osas. Ja eks ka riigigümnaasiumi otsusele jõudmisel lähtuti hariduse sisust ja tulevikuväljavaadetest rohkem kui võib-olla kohalikest poliitilistest või muudest huvidest.
Meie endi meelest on suurimaks mureks laste arvu vähenemine, mis mõjutab koolivõrgu arenguid. Mis on Hiiumaa hariduselu suurimaks probleemiks ministeeriumi vaates?
Väga raske on niimoodi seda suurimat probleemi sõnastada, aga eks laste vähesus on probleemiks. Ja võib-olla üldhariduskoolis vähem kui [Hiiumaa] ametikoolis. Et tagada selle kooli jätkusuutlikkus ja erialadevalik – see ei ole mitte lihtne. Me ju saame aru, et paljusid erialasid saabki ainult mandril omandada. Nii et leida see õige tasakaal, mis ameteid siin Hiiumaal saaks omandada ja milliseid mandril, on võib- olla kõige suurem väljakutse.
Me ju teame, et ega Hiiumaa rahvaarv ei kasva, vaid see ka ettenähtavas tulevikus kahaneb. Ja võib-olla tuleb ühel hetkel ka siin kätte aeg, kus gümnasistide arv langeb alla saja. Ministeeriumi otsus on aga selge ja täiesti ühemõtteline, et igas maakonnas peab riigigümnaasium olema. Ja kui me peame Ruhnu saarel üleval põhikooli kuue õpilasega, siis ei ole mingit muret meil pidada Hiiumaal gümnaasiumi ka kuuekümne õpilasega. Ma arvan, et hiidlased ei peaks selle numbri pärast muretsema. Kui on nii otsustatud, siis tuleb riigil see siin korraldada sõltumata sellest, kui palju õpilasi vähemaks jääb.
Miks nõustusite Kõpu internaatkooli Hiiu vallale andma?
Eks kõigepealt on see valla endapoolne suhtumine ja valmisolek. Teiselt poolt, eks see on suhteliselt väike kool, asub pealinnast kaugel ja kohalikel inimestel on parem arusaamine neist vajadustest ja võib-olla ka paindlikkus sealse õppetöö korraldamisel suurem kui riigil – tundus, et see on liiga kohmakas. Kohaliku omavalitsuse valmisolekul leidsime, et kui meie tagame rahastamise kokkulepitud mahus [HTM eraldab ühekordse toetusena Hiiu vallale 83 000 eurot koolipidamise ülevõtmisega kaasnevate kulude katteks, 1. jaanuarist 2015 lähtutakse vallale haridustoetuste eraldamisel riigi hariduse rahastamise üldreeglitest – toim], siis on see mõlemale poolele kasulik. Ja mis kõige olulisem – tõenäoliselt loob ka nendele lastele, ütleme, kodusema tunde, kohaliku eluga suurema seotuse tunde. See, ma arvan, on ka hea. Eks oli vaja palju läbi rääkida, kuid täna on ühed mehed ja lepivad kokku, aga kuidas tagada see, et viie aasta pärast kõik need lepped peaksid ja võiks kindel olla, et riik lihtsalt ei hiili oma kohustustest kõrvale, vaid koostöös leiab parima lahenduse… Usaldus ja kokkuleppimine võtab aega.
Inimesed lahkuvad Hiiu saarelt töökohtade otsinguil. IRL käis välja mõtte, et ministeeriumid võiks tuua osa oma töökohti maapiirkondadesse. Milline ministeerium tahaks Hiiu saart töökohtadega toetada?
See idee on IRLil tõesti olnud. Põllumajandusminister Helir Valdor Seeder käis selle välja ja põllumajandusministeeriumi ametite osas on ta teinud konkreetseid ettepanekuid ja juba ka otsuseid. Aga need on siiski suhteliselt väikesed ametid. Muidugi, Hiiumaa jaoks on ka kümme töökohta suur asi, kõrgharidusega inimeste osas eriti. Selles mõttes muidugi ei maksa alahinnata neid jõupingutusi, aga praegu konkreetset plaani mõne riigiasutuse ületoomiseks Hiiumaale ma tegelikult ei tea. Oma erakonnas me neid võimalusi jätkuvalt otsiksime, ehkki ma omal nahal tean, mida tähendab ministeerium Tartus – see võtab aastas viis-kuuskümmend tuhat autokilomeetrit, mida on päris palju. Aga ma arvan, et me võiksime julgemalt mõelda. Esialgu ei ole toetus koalitsioonipartneritelt võib-olla nii suur olnud, kui oleme lootnud, aga kindlasti maakonnakeskustes kõrgharidusega inimestele töökohtade loomine on väga oluline regionaalpoliitiline samm. Ma ise arvan, et võib-olla kõige olulisem. See loob hoopis teistsugust keskkonda, teistsugust perspektiivi, kui inimesed pärast ülikoolihariduse omandamist leiavad enam-vähem tasuva töökoha kodumaakonnas. Ja tänapäeval võimaldab see ju elada ka kakskümmend kilomeetrit maakonnakeskusest eemal. Selles mõttes ei ole see tugi ainult maakonnalinna, vaid ka ümbritsevate valdade jaoks. On palju inimesi, kes eelistavad maal elada ja ma isegi kipun kindlasti mitte Tallinnasse, vaid tunnen end väga hästi Halliste vallas.
Mis tänasest meelde jääb?
Ma ei ole hulk aega Hiiumaal käinud, ma arvan, et võib-olla isegi kümmekond aastat. Sellepärast oli üsna üllatav näha neid muutusi, mis Hiiumaal on aset leidnud. Ja muidugi oli tohutult ilus praamisõit – päike paistis hommikust saadik ja siiamaani paistab. See on loonud kuidagi teistsuguse meeleolu ja ma usun, nii Eesti kui Hiiumaa perspektiivis, et meil ei tasuks väga masendusse langeda selle pärast, et meie rahvaarv praegu ei kasva nii palju kui see võiks ja inimesi jääb vähemaks – paremad ajad on kindlasti ees. See on ju niisuguse kvaliteediga elukeskkond, Eestimaal tervikuna ja Hiiumaal eriti. Kui me seda oskame näha, siis see annab mingisuguse kindlustunde ja see on väga oluline.
Mida kingiks saadud euru eest ostate?
(Naerdes). Selle paneme klaasi alla. See on nüüd meile kohustus ja tuleb veel välja lunastada riigigümnaasiumiga. Tegelikult ma olin kuulnud küll, et hiidlastel on oma raha, aga olin ära unustanud – see tuli üllatusena. See on nii vägev raha, et selle eest peavad hiidlased väga hea kooli saama.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411