Teisipäev, märts 18, 2014
 

Kellele pärandada oma elutöö?

Helja Kaptein | Hiiu Leht
Hiiumaa ettevõtjad enamasti ei tea, kellele oma ettevõte edasi anda, kas kinkida see lastele või müüa, aga kellele?
Kas noored soovivad käia vanu sissetallatud radu või hoopis avastada ja proovida ise tühjalt kohalt elu alustada? Kas meilgi hakkab juurduma tava, et lapsed võtavad üle vanemate ettevõtte? Kas neil on selleks valmisolek ja oskused?
“See on mu enda jaoks ka küsimus,” ütleb Pühalepa valla Harju talu peremees Toomas Remmelkoor (51). Ta ei teadnudki öelda, kellele anda edasi kogutud oskused ja teadmised, kuigi pojal Johannesel paistab talupidamise vastu huvi olevat. “Olen kuulnud, et noored, kes õpivad põllumajandust, tunnevad kahetsust, et nende vanematel pole ettevõtet, kus oma oskusi rakendada,” rääkis Remmelkoor ja avaldas lootust, et tema poeg oskab olemasolevat talupidamist väärtustada.
“Kui ükspäev pean ära minema, siis ei tahaks, et uus alustaja peaks samu vigu tegema ja sama teed pidi käima kui mina – see tundub raiskamisena,” selgitas Remmelkoor, miks tahaks ta noorperemeest juba varem enda kõrvale.
Millal on õige aeg?
Käina valla Ristitee talu perenaine Linda Tikk (57) loodab, et keegi pere lastest ikka nende tööd jätkab. “Jätkamiseks aga on tarvis teada ja tunda kohalikku loodust ja olusid,” tõdeb Tikk. “Talutöö pole tootmisprotsess, kus on kindlad reeglid, siin peab kogu aeg õppima kogemuste põhjal.”
Teda rõõmustab, et tütar Triinu Schneider on juba osa talu töid-tegemisi üle võtnud ja tegeleb nii õunaaia majandamise kui ka ratsatreeningutega. “Eks see oma võimu üleandmine õigel ajal ongi suur oskus, seda nii riigis kui talus,” nentis Linda Tikk.
Tikk ütles, et seadusandluse poole pealt küll soositakse, et noor võtaks ettevõtmise üle, aga eeldatakse, et üleandja peab siis oma õigustest ettevõttele täielikult loobuma. Seda ju täies tööjõus vanemad veel ei tahaks. “Kui aga enam ei jõua töödega hakkama saada ja tahan minna pensionile, kas siis pole üleandmine liiga hiljaks jäänud,” küsib Tikk. “Ja kas noored pole siis juba mujal kanda kinnitanud?”
Kinkida või müüa?
Ka Käina valla maadel tegutseva ja lihaveiseid kasvatava OÜ Adoranna üks omanikke Sirje Kaptein (53) kinnitas, et aastakümneid puhkuse ja puhkepäevadeta pikki päevi tööd teinuna tahaks vanemaks saades ka oma töö vilju nautida. “Kõige loogilisem oleks, kui keegi ostaks talu ja jätkaks sama tegevust,” ütles ta. Kaptein lisas, et võiks ju talu lastele kinkida, aga siis peab olema kindel, et ülesehitatut ka edasi arendatakse.
OÜ Vetsi Tall perenaine Ester Tammis (71) on murelik, sest tema arvates selle mõnekuise suvise teenistuse pärast, mis Kassaris asuva puhkekülaga teenitakse, ei tule tema lapsed ja lapselapsed küll Hiiumaale elama. “Oleks VetsiTall Tallinnas, oleks meie tööde ja tegemiste jätkajaid küll, aga nii piskuga, kui meie siin läbi ajame, nooremad ei lepi,” selgitas Tammis. “Lapselaps Keiju rääkis ikka, et vanaema, küll mina jätkan sinu tööd, aga nüüd on tal kõrgkool seljataga ja tulus töökoht Taanis,” lisas ta.
Võtsid pereettevõtte üle
Hiiumaal on ka näiteid, kus üks järeltulijatest on pereettevõtte juhtimise üle võtnud ja edukalt.  1991. aastal alustanud ja nüüdseks Kärdlas tegutseva eduka plastifirma ASi M&P Nurst juhataja Agur Nurs (45) ütles, et loomulikult on talle oluline isa Mati Nursi ülesehitatud ettevõtte käekäik: “Kui sain pakkumise jätkata isa alustatuga, polnud mõistlik sellest keelduda.” Ja kuna linn pole kunagi olnud paik, kus noorel mehel elada meeldiks, tuli “jah”-sõna üsna ruttu.
Perettevõttes töötavad ka Aguri vennad, haldusjuht Argo Nurs ja transpordi alal töötav Andres Nurs.
“Arvan, et firma juhtimine on nagu sport, kust tuleb õigel ajal tagasi tõmbuda, et anda võimalus uutele ideedele arenguks,” ütles Mati Nurs (70), kes on ettevõtte nõukogu esimees ja seega jätkuvalt kursis kõigi tegemistega.
Ka keerulises turu-ja majandusolukorras on firma suutnud tagada 130 inimesele töö ilma, et kedagi oleks koondatud. Samas on pidevalt otsistud ja leitud uusi turgusid, täiustatud tehnoloogiat ja võetud tootmisse uusi asju. “Võib öelda, et juht on oma ülesandega väga hästi hakkama saanud,” on Mati Nurs poja juhtimisega rahul. “Firma müümist võib kaaluda, kui on pakkumine, mis rahuldab aktsionäre, aga aktsiad pärandan kindlasti oma kolmele pojale,” kinnitas ta.
Noor ja vana üheskoos
Ka Käina vallas piimakarja- ja viljakasvatusega tegeleva OÜ Männaka noorperemees Martin Vallikivi (25) on talus kogu aeg toimetanud isa Mati Vallikivi kõrval. “Isa küsis juba kolmteist aastat tagasi, kui mõtles talupidamist laiendada, kas ma olen nõus tema tööd jätkama. Olin nõus, sest mulle endalegi meeldib maatöö, olen sellega kokku kasvanud,” kinnitas noorperemees.
Mati Vallikivi (63) jagab vastutust pojaga ja see tähendab, et mõlemad teevad just seda, mida momendil tarvis. “Mina olen see, kes peale kolme öösel üles tuleb, et lauta minna,” ütles isa Mati Vallikivi ja lisas: “Kuna lüpsjal on kooliskäivad lapsed, tahab ta laste koolisaatmise ajaks juba kodus olla.”
Igapäevatööd jagavad isa ja poeg omavahel. Matil on aastakümnetepikkune loomakasvatuse ja põllupidamise kogemus, aga uus tegevussuund, maheteraviljakasvatus on juba Türi tehnika- ja maamajanduse kooli lõpetanud poja õlul. “Arutame ikka koos asjad läbi, eriarvamuse korral jääb  isa sõna peale,” ütles Martin.
Oma valikut Martin Vallikivi ei kahetse ja pole see talutöö nii siduv ühti. Talu tööde-tegemiste juurest ta küll linna kolida ei saaks ega tahagi, aga puhkust on küll võimalik võtta, et pealinnas või reisil käia.

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411