Teisipäev, märts 25, 2014
 

Hea turundus tooks välisturistid tagasi

erakogu
Talvise turismihooaja lõpusirgel on paslik uurida, millised külalised kõrghooajavälisel ajal Hiiumaale satuvad ja kuidas neid siia meelitada. Aastaid turismiettevõtjana tegutsenud ja turismiliitu vedanud Ly Kaups ütles, et võtmekoht on – rohkem turundust!
Välituristidest käib meil kõige rohkem soomlasi, järgnevad pea võrdselt lätlased, sakslased ja venelased, kuid on külalisi mujaltki. Kaups rääkis, et Hiiumaal käivad reeglina loodushuvilised üksi, perede või seltskonnaga, bussituriste on vähe. “Saarlased pakuvad soomlastele pakette, kus sõidetakse Hiiumaalt läbi, siin ei ööbita, aga näidatakse mõlemat saart korraga,” selgitas Kaups, kes need vähesed bussituristid on. Lisaks käib Hiiumaal bussireisidel ka lätlasi.
Talveperioodil annavad turistidest tooni jahimehed: aastaid on Hiiumaal käinud Itaalia ja Soome jahimehed. On ka seiklus- ja eksootikahuvilisi. Kevaditi ja sügiseti külastab Hiiumaad palju Saksa ja Läti loodushuvilisi. “Lätlased tahavad tihti telkida, minna loodusesse ja neid on septembris ja kevadel varakult,” teab üle 10 aasta turismiettevõtjana tegutsenud Kaups päris hästi turistide ”läbirändeaegu”.
Aastavahetuse paiku puhkavad Hiiumaal päris tihti venelased. Näiteks küsis üks Hiiumaa majutaja aastavahetuseks Novosibirskist Hiiumaale tulla soovinud turistidelt, et ega nad midagi segi pole ajanud – siin ei toimu ju midagi. Selgus aga, et suurlinnast pärit turistid tahtsidki võtta uue aasta vastu kohas, kus midagi ei toimu.
“Nad tulevad täpselt samamoodi siia seda erilisust, vaikust ja rahu nautima,” selgitas Kaups.
Ta märkis, et muidugi oleks vaja neile ka süüa ja meelelahutust pakkuda – paraku on mõlemat talviti üsna napilt. “Hooajavälistel turistidel on siin keeruline meelelahutust leida, kuna ka need vähesed turismiobjektid, mis olemas, on kinni,” jätkas Kaups. “Juhuslik välismaalane ei tea ka otsida infot, kust saab telefoni, kust saab võtme, söömisest rääkimata.”
Samas on selleks, et turismiobjekti või söögikohta avada, vaja teatud arvu külalisi. Selleks aga, et turiste saarele meelitada, on vaja kindlust, et neil on siin midagi teha – omamoodi nõiaring. “Seepärast on oluline: massi saab ainult läbi turunduse,” nentis Kaups. “Vaja on suurendada lähisvälisturgudele mõeldud turundust ja on vaja täpsemalt sihtida, keda me ootame. Tänapäeva suund ongi, et pead spetsialiseeruma: ka turunduses ei tõuse sa esile, kui ütled, et oled kõigile,“ märkis Kaups.
Hiiumaale oodatakse eriti loodussõbralikke pereturiste ja üks suund, kuhu turismiettevõtjatel areneda, võikski olla teenused lastega peredele. Selleks pakub MTÜ Lääne-Eesti Turism hiidlastele 10. aprillil pereturismi koolitust Orjaku külamajas. Kaups lisas, et Hiiumaa turismisektorisse oleks vaja just rohkem turismi- ja turundusharidusega inimesi.
Välisturistide arv väheneb
Statistika näitab, et Hiiumaad külastavate välisturistide arv väheneb. Eestlasi käib küll rohkem, nagu näitab ka praamipiletide müügi kasv, aga eestlased on Hiiumaal lühemalt ega jää tihtipeale isegi ööbima. “Kuna praamiühendused on väga head, siis on võimalik nii, et tuled ja lähed,” selgitas Kaups.
Samas suvistel nädalavahetustel, kui toimuvad suuremad üritused, ei ole turistidele voodikohti pakkudagi. Just suvistelt tipphetkedelt saaks Kaupsi hinnangul rohkem kasu lõigata nii turismiettevõtjad kui Hiiumaa tervikuna. “On vaja teenuseid, mille eest saab raha võtta,” märkis Kaups viidates hiidlaste võimalusele suvel puhkamise asemel teenida. Ta tõi näite, et kuna majutus on tipp-ürituste ajal täis, siis koos Hiiu vallaga on otsitud lisavõimalusi, kuhu majutada gruppe näiteks spordiürituste ajal.
Välisturistide vähenemine on Kaupsi sõnul otseselt seotud sellega, et turundust välisturgudele on viimasel ajal vähem tehtud ja messidel vähem osaletud. “Võib öelda küll, et vahet pole, nad tulevad nagunii, aga tegelikult see päris nii ei ole – konkurss turismimaailmas on nii tihe,” ütles Kaups just välisturistidele viidates.
Ta lisas, et mess pole tänapäeval ainus turundusvõimalus ja üha rohkem tuleks tähelepanu pöörata kaasaegsemate lahenduste kasutamisele, sest kliendi info saamise harjumused on muutunud. “Mida rohkem on infot, seda enam hinnatakse personaalsust,” nentis Kaups.
LEADER-projektidest toetuse saamine lahendas lisaraha küsimuse mitmeks aastaks, kuid nüüd annab paus tunda.
Turismiliidu juhatuse liige Sander Kopli lisas, et nüüd tuleks ettevõtjatel oma raha panustada.
Hiiumaa on Eestis pildil üsna positiivse mainega, aga välisturistidele suunatud reklaam ja turundus on väga kallid. Välisturiste oleks saarele vaja aga seetõttu, et nad kulutavad siin rohkem ja broneerivad majutuse pikemalt ette.
Kaupsi hinnangul peaks välisturistide saarele meelitamisega tegelema maakond tervikuna: nii ettevõtjad, omavalitsused kui kogukond laiemalt. Kaups, kes 12 aastat juhtis saare turismiettevõtjat koondavat Hiiumaa turismiliitu, hindab kõrgelt, et esmakordselt palkasid SA Tuuru ja saare omavalitsused aprillist ametisse maakonna turismikoordinaatori. Seda tööd hakkab tegema Lia Rosenberg.
Kaups märkis, et nüüd tuleks leida ka vahendid, mille eest käia messidel ja teha trükiseid. “Turismi eripära on see, et mitte ainult turismiettevõtja – majutus ja toitlustus – ei saa sellest kasu, vaid see on oluline ka väga paljudele teistele,“ ütles Kaups.
Tema arvutuste kohaselt toob üks hästisisustatud ja ilusa ilmaga suvine nädalavahetus Hiiumaa majandusse vähemalt miljon eurot ning sellest saavad osa nii kaupmehed, bensiinimüüjad, majutajad, toitlustajad kui transpordiettevõtted. “Just seetõttu võiks ka turunduspanus tulla laiemalt ringilt, sest turismisektorisse jääb sellest vaid kolmandik,” leiab Ly Kaups.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411