Reede, märts 28, 2014
 

65 aastat märtsiküüditamisest

Harda Roosna | Hiiu Leht
Lapsena küüditatud: Saatke see märk presidendile tagasi. Pange see märk mulle kirstu kaasa.

Teisipäeval möödus 65 aastat märtsiküüditamisest ja seda tähistati Hiiumaal mitmeti. Pandi pärgi Lehtma sadamas asuva mälestusmärgi juurde, süüdati küünlaid sõjas langenud Hiiumaa poistele pühendatud mälestusmärgi juures.

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves saatis küüditatutele ja Siberis sündinud küüditatute lastele sel puhul okastraadiga ümbritsetud sinimustvalge märgi, mille Hiiu maavanem pidulikul koosviibimisel üle andis.

Üks Siberis sündinud lastest, Vilma Tikerpuu arutles, et küüditamise tähendus oli nende kahe grupi laste jaoks väga erinev – ühed viidi öösel turvalisest kodust ja soojast voodist Siberi viletsusse, teised, kes Siberis sündisid, polnud paremat näinudki ja pääsesid hiljem Eestisse, kus elu oli juba parem.

Lapsena Siberisse küüditatud Ülo Saartok märki vastu ei võtnud, vaid palus selle presidendile tagasi saata. Saartok põhjendas seda solvumisega, et Eesti riik ei suutnud hiidlaste küüditamise kaasosalist Arnold Meri süüdi mõista, vaid kohtuotsuse tegemist lükati aina edasi, kuni viimane suri.

Lapsena küüditatud Maie Holtsmann ütles, et oli väga tore sündmus ja märgi kohta arvas, et “eks ta ole üks meelespidamine meie kannatustest”. Tema soov on, et kui ta kord sureb, pandaks see märk talle kirstu kaasa.

Maie oli kuue ja poole aastane ning mäletab üksikuid asju tollest hirmsast hommikust 25. märtsil 1949. Nii näiteks on meeles, et kui küüdiauto õue sõitis, tuli ema teda üles äratama ja siis silmas tüdruk meest, kes istus laua otsas, tema kooliasjad käes. Tüdruk hüppas voodist püsti ja krahmas oma kallid asjad küüditaja käest ära. “Need olid ju minu omad! Õde Esta oli tööl vallamajas ja käis nädala sees kodus, tõi mulle just vihikud ja pliiatsid. Need olid laua peal – õppisin sügiseseks kooliminemiseks. Ja need võtsin ma Venemaale kaasa ka,” meenutas Holtsmann.

Auto oli ukse ees ja ema koos Maiega pidi ronima autokasti, et võtta ette teekond tundmatusse. Rohkem kedagi kodus polnudki, sest 21aastane õde oli tööl. Õde võeti hiljem Käina vallamajast siiski kaasa ja teekond jätkus kolmekesi. Isa oli läinud üle mere Rootsi juba 1944. aastal, lootuses hiljem perele järgi tulla. Ema Linda Toompuu oli maha jäänud, sest keegi pidi ju kodu valvama ja paariaastase lapse jaoks oli teekond liiga riskantne.

“Õnneks see küüditajamees ütles, et võtke kaasa midagit soojemat ja mitte ei ole piiranguid olnud, et kuulge, ärge seda võtke… Meil oli just käidud veskil ja tangukott oli seal ja sõdurid tõstsid selle tangukoti meile auto peale. “Nii et meil oli isegit see kaasas ja ma arvan, et see ka päästis meid paljuski. Teel istusin ma selle koti peal ja Siberis oli see meile suureks abiks, sest tang on ju tugev toit,” rääkis Holtsmann.

Nagu enamus hiidlasi, jõudis ka Maie pere Novosibirski oblasti Tatarski rajooni, kus nad sattusid elama ühte sovhoosi. “Õnneks olime me kõik hästi ära paigutatud ja meid võeti väga hästi vastu,” ütleb Maie vanemate inimeste juttudele toetudes.

Maie ütles, et eestlased hoidsid väga kokku ja toetasid üksteist. Siiamaani suheldakse Mare Katteliga, Tursa pere lastega ja veel mõnega, aastate lisandudes muidugi aina harvem. Küüditatud elasid Tatarskis, kes kaheksa, kes kümme aastat. Lapsed, muuseas, lasti varem vabaks. “Vanemad panid meid rongi peale ja saadeti tulema, meid oli viis last, Elme [Tursk – HR] oli kõige vanem, aga lapsed olime kõik, nii kaheteistaastased. Sõit läks päris hästi, Moskvas oli ümberistumine. Lapsed on ju lapsed, aga meid oli õpetatud, et peate hästi kokku hoidma. Ja kui keegi magas, siis keegi oli üleval ja valvas ja mis meil oligi – väikesed kotikesed olid küll kaasas,” kirjeldas Maie toonast teekonda koju, Eestisse.

Maie elas onutütre juures seni, kuni ema 1958. koju pääses. Oma isa nägi Maie alles 1976. aastal, kui käis Rootsis tema matustel.

25.märtsil 1949. Hiiumaalt välja saadetud 267 inimese seas olid põhiliselt naised, lapsed ja vanurid. Isegi kolmepäevane imik koos ema Õie Ojaäärega võeti kaasa.

HARDA ROOSNA

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411