Teisipäev, veebruar 11, 2014
 

Väljakutseid vähem, kuritegusid samapalju

Kuigi politseile telefonitsi tehtud väljakutsete arv mullu vähenes, on kuritegude arv Hiiumaal viimastel aastatel samas suurusjärgus.
Siinse politseitöö mullustest näitajatest rääkides rõhutasid ametnikud, et statistika ei näita nii väikeste arvude puhul selget pilti, sest mullu registreeriti Hiiumaal vaid 110 kuritegu ja iga üksik juhtum võib üldpilti väga mõjutada. Nii näiteks muutis parvlaev Kõrgelaiu madalikule sõit oluliselt mullust merepäästestatistikat ja 2012. aastal Leemetist kinni nabitud seltskond alaealisi purjutajaid alkoholiseaduse vastu eksimise trende.
Väljakutseid vähem
Mullu esimest aastat ei võtnud politsei vastu numbrile 112 tehtud hädaabikõnesid, vaid sai neid läbi uue ühendhäirekeskuse. Seal võetakse vastu nii numbrile 110 kui ka 112 tehtavaid hädaabikõnesid.
Kogu Lääne prefektuuris vähenes mullu väljakutsete arv viimase kahe aasta võrdluses kolmandiku võrra, Hiiumaal 18 protsenti: 2012. aastal oli 454 ja mullu 373 väljakutset.
Kas see on seotud uue kõnede vastu võtmise süsteemiga, vajab veel analüüsi, ütles politsei eelmise aasta töötulemuste tutvustamisel osalenud Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kalvi Almosen.
Alaealiste kuritegusid rohkem
Kärdla kordoni juht Argo Tali rääkis, et kokku lahendas politsei mullu 15 kuritegu, mille toimepanijaks oli alaealine. Neist viis olid omavolilised sissetungid, neli kehalised väärkohtlemised,  lisaks kaks vargust, kaks ärandamist ja kaks väljapressimisjuhtumit koolides. Aasta varem avastati vaid viis kuritegu, milles osales alaealine.
“Peame mõtlema, kas see on mingi üldine trend ja levib kõigi laste hulgas või on see mingi ühe väikse kildkonna tegevus,” ütles Tali ja sõnastas politsei eesmärgi veel sel aastal probleemile lahendus leida.
Tali lisas, et päris kindlasti ei saa öelda, et alaealised oleks rohkem kuritegusid toime pannud, pigem seda, et politsei on rohkem juhtumeid lahendanud. “Võimalik, et ka varem on alaealiste poolt kuritegusid rohkem toime pandud, kuid me ei ole neid lihtsalt avastanud,” ütles Tali.
Eelnimetatud 15 on politseini jõudnud kuriteojuhtumid, kuid koolivägivalda selles statistikas ei kajastu. Tali märkis, et see ei tähenda veel, et saarel koolivägivalda poleks. Ta oletas pigem, et need juhtumid lihtsalt ei jõua politseini.
Koolivägivallajuhtumid vaikitakse maha
Teabepäeval osalenud pressiesindaja Kaja Grak märkis, et koolid võivad soovida kiusamisjuhtumid n-ö oma maja seinte vahel ära klaarida. “See ei ole päris õige, et alles siis antakse teada, kui on juhtunud midagi väga karmi,” ütles Grak. Tema sõnul on koolivägivalla ennetamisel olulised just hoolivus ja varajane märkamine.
Kärdla politseijaoskonna piirkonnavanem Avo Kail tõi positiivse näitena Käina kooli, kus politseid oodatakse meelsasti külla, ka ilma käigust ette teatamata. “Kool on ise huvitatud koostööst ja juhtumite avastamisest,” tunnustas Kail. Samas ütles ta, et on ka koole, kust kuriteoteadet välja saata eriti ei taheta, kartes, et see viib kooli maine alla.
Tali kinnitas, et politsei tahaks koolivägivallajuhtumite lahendamiseks teha paremat koostööd koolide personali ja samuti lapsevanematega.
Perevägivallajuhtumeid rohkem
Mullu registreeriti ka veidi rohkem perevägivallajuhtumeid –  20, kahe võrra rohkem kui aasta varem. Grak ütles, et kui statistika näitab kasvutrendi, ei pruugi see veel tähendada, et vägivaldsust on peredes rohkem, pigem seda, et teemast räägitakse rohkem ja vägivalla all kannatajad on hakanud julgemalt abi otsima.
Tali lisas, et tegemist on positiivse trendiga, mis näitab usaldust politsei vastu.
Vägivallakuritegudena lähevad kirja ka kaklused ööklubides-baarides. Mullu pandi toime kokku 22 isikuvastast kuritegu, millest 21 puhul oli tegemist peksu ja kehavigastuste tekitamisega, ühel korral ähvardusega kasutada vägivalda.
Raskete vigastuste tekitamisi, tapmisi ja mõrvasid pole Hiiumaal viimastel aastatel olnud. Viimane tapmine on kirjas 2010. aastast, kui kannatanu surm saabus peksmise tagajärjel.
Vargusi vähem
Kuigi tundus, et mullu oli aasta lõpus palju vargusi, näitab politseistatistika, et  varavastaste kuritegude arv saarel on viimastel aastatel jäänud samasse suurusjärku ja pigem on isegi väike trend vähenemisele. Nii registreeriti varavastaseid kuritegusid mullu 41, aasta varem 40. Varavastased kuriteod, mida saarel toime pannakse, on peamiselt sissetungid, internetikelmused ja ärandamised. Enim varastatakse metalli, kütust ja jalgrattaid.
“Kogukonnale võivad vargused olla suur probleem, aga statistika näitab, et varavastaseid kuritegusid registreeritakse järjest vähem,” kinnitas Tali. Samas oletas ta, et ehk ei anta kõigist vargusjuhtumitest politseile teada.
Tali sõnul tõid omavalitsusjuhid detsembris-jaanuaris toimunud kohtumistel peamise murekohana välja just vargused. Ta lubas, et selle valdkonna tööd püütakse parandada. “Meil on veebruarikuuks juba plaanid olemas, kuidas seda teha,“ lisas ta.
Tegeletakse ka väikeste asjadega
Hiidlastelt ootavad politseinikud eelkõige seda, et nad lukustaks uksi. “Loodame, et luud ei ole enam varahoidjaks,“ selgitas Kärdla kriminaaltalituse juhtivuurija Kaili Kiik. Ta märkis, et mitmed vargused on saanud teoks just põhimõttel “mis ripakil, see ära”.
Tali tõi võrdluse, et kui Ida-Virumaal läheb inimene tanklasse üheks minutiks arvet maksma, paneb ta autouksed puldist kinni ja vaatab, et telefon ei jääks armatuurilauale. Hiiumaal aga külma ilmaga kõik autod Selveri ees töötavad, et poest väljudes oleks soojem autosse istuda. “Hiiumaa on kindlasti Eesti üks turvalisemaid maakondi,” lisas Tali.
Kalvi Almosen tõdes, et Hiiumaa politseil on privileeg tegeleda ka nn väikeste asjadega. “Väikeste asjadega tegeledes hoiame ära suured asjad, selleks, et kogukonna turvalisus oleks veel suurem,“ ütles Almosen.
Politsei- ja piirivalveamet korraldas tänavu esmakordselt Kärdla üksuste töötulemuste esitlemise nii oma töötajatele kui partneritele. Politseiametnikud avaldasid lootust, et sellised kokkusaamised saavad tavaks ja kujunevad ka sisulised arutelud, et ühiste jõududega oma maakonna probleemidele lahendusi leida.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411