Reede, veebruar 7, 2014
 

Välja ilmus haruldane maal Ilusast Villemist, Kassari Kristusest

repro
Üks Johann Köleri maal nägusast Kassari kutsarist Villem Tammest oli aastakümneid kunstiteadlaste silmist kadunud, nüüd ilmus see välja ja läheb 5. aprillil oksjonil müüki.e
Jaanuaris kirjutas Tartu Postimees, et maal, mille nimi “Hiiu saare talupoeg kirvega” ilmus avalikkuse ette Tartus E-kunstisalongis.
Salongi omanik Tiia Karelson ütles Postimehele, et peab hinnalise maali väljailmumist suureks imeks. Maali praeguse omaniku nime keeldus ta ütlemast, mainis vaid, et Köleri teos on pärit Tartu mail elavast perest, mis hoidis maali alles nii pereisa Siberisse küüditamise ajal ja hiljemgi, ning kelle pärijatel on nüüd hädasti raha tarvis.
Salongi juhataja ja maali omanik loodavad maali eest saada head hinda. Oksjon, kus maal enampakkumisele läheb, toimub E-kunstisalongis 5. aprillil.
Karelson tundis huvi, kas Hiiumaal keegi teab midagi Tammede järeltulijaist, kes võiks ehk ümber pöörata legendi, et kutsari ametisse saanud Villem muutus omade vastu kurjaks ja oli vanemas eas üsna vihatud.
Hiiu Leht avaldas 2011. aastal Hiiumaa muuseumi töötaja Merike Niimanni kirjutise “Meenutades Kassari kristust ja tema tütart”. Selles kirjutab ta, et perekonnanime Tamm kannab Kassaris mitukümmend inimest. Villem Tammel ja tema abikaasal, Kassari mõisa toaneitsil Annil oli kaks last. Pojast on teada, et ta elas Ukrainas ja töötas söekaevanduses, tütar Helene elas ja suri üksiku ja lastetuna. Külaelanikud meenutavad hea sõnaga Helenet, kelle “elutee oli pikk, kuid mitte eriti roosiline”. Helene suri 93aastasena Reigi vanadekodus ja on maetud ema-isa kõrvale Kassari kabeliaeda.
Paraku polnud selles loos eriti juttu Helene isast ja tema läbisaamisest kohaliku rahvaga.
Niimann soovitas küsida Kalju Kaselt, kes tundis ilusa Villemi tütart Helenet, milline mees ta isa oli.
Kask ütles, et sellest tal Helenega juttu ei olnud, aga Villemist räägitakse nii ja naa. Ta arvas, et ega Villem nüüd nii paha mees ka polnud. “Olen mingit juttu kuulnud, et oli käinud kartulipõllul meeste järelt kartuleid noppinud ja noominud neid,” rääkis Kask.
Jumala näo järgi
loodud
Tallinna Kaarli koguduse infolehes Sulane kirjutas Külli Keel 1999. aastal loo “120 aastat eesti esimese fresko sünnist”. Selles räägib ta Kaarli kiriku altarifresko saamisloost ja peatub ka Kristuse prototüübil, kelleks Köler valis Villem Tamme.
Seal on kirjas, et Villem Tamme isa oli Kassari mõisas möldriks ja ümbruskonnas tuntud mitte ainult osava töömehena, vaid ka näolt ilusa mehena. Tammede perekonnas liikus suust suhu edasi antud jutt, mille järgi pidi neis olema võõrast verd. Räägiti ühest Austria madrusest, kes inimpõlv tagasi laevahukust Kassarisse ära olevat pääsenud ja Hiiumaale jäänud ja toonud hiidlaste hulka tõmmukat verd. Jutud käisid ka rootsi päritolu kohta.
Villem oli ümbruskonnas üks arukamaid ja andekamaid mehi. Tundis hästi sadulsepatööd, purssis saksa keelt, oskas kirjutada ja kangast kududa. Ka mõis hindas Villemi vaimuandeid. Nimelt oskas ta hästi kaarte joonistada ja Stackelbergid kasutasid tihti tema abi. Ka oli Villem see, kes esimesena andis Kassari mõisa omanikule nõu ehitada 1,5 km pikkune maasild, mis praegu ühendab Kassarit Hiiumaaga.
Köler tegi Stackelbergi kenast kutsarist pool tosinat etüüdi ja skitsi, muist Vaemlas, muist Kassaris. Tuntuim neist ongi Villem Tamme portree “Hiiu talumees kirvega”.
1879. aastal, kui Köler hakkas maalima Kaarli kirikule freskot, valis ta Kristuse prototüübiks Villem Tamme.
Maali valmimise ajaks oli Ilus Villem ametiredelil edasi jõudnud ja väidetavalt oli temast saanud mõisa kurja iseloomuga kubjas ja hiljem mõisa aidamees-valitseja.
Kui pilt juba valmis oli, sai kunstnik sellest kuulda ja Köleril olevat peast läbi käinud hävitamise mõttedki.
Ilus Villem ise oli juba õige vana mees, kui ta kuulis, et professor Köler oli tema näo järele maalinud Kaarli kiriku seinale Kristuse pildi. Ta otsustas veel enne surma seda vaatama minna ja võttis ette pika reisi Kassarist Tallinna. Ta olevat astunud ühel ennelõunal tühja kiriku võlvide alla, vaadelnud hulk aega pilti kirikuseinal ja lausunud siis omaette: “Jah, eks me kõik oleme loodud Jumala näo järele.”
Villem Tamm suri 1915. aastal 79aastasena. Villem, ta naine Ann ja tütar Helene on maetud Kassari kabeli surnuaeda. Villemi hauaplaadile on märgitud, et Köler teda Kristusena maalinud. Hauaplaat ongi pandud Kaarli koguduse poolt.

 

Sildid: ,

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411