Teisipäev, veebruar 4, 2014
 

Lisapatrullid rahustasid liiklust

Helja kaptein
Piirivalvuritest moodustatud täiendavad patrullid tabasid mullu Hiiumaal rohkem kiiruseületajaid ja muutsid seega liiklust ohutumaks, kui suutsid ainult politseijõududest koostatud patrullid aasta varem.
Politsei- ja piirivalveameti Kärdla üksuste eelmise aasta töötulemuste ülevaatest selgub, et patrullis käidud kordade arv tõusis veerandi võrra 1100-lt 1600-le, patrulltundide koguarv 5000 tunni võrra.
Kihutajaid tabati rohkem
Kärdla kordoni ülem Argo Tali ütles, et on patrullide arvu kasvuga rahul. “Oleme jõudnud üksjagu rohkem välja ja päris kindlasti on see ka põhjuseks, et oleme rohkem liiklusrikkumisi avastanud,” ütles Tali.
Tema hinnangul on nüüd tasapisi oma hoiakut muutmas ka need liiklejad, kes arvavad, et kui politseid on korra nähtud, võib edasi roolis käituda kuidas tahes.
Kärdla politseijaoskonna välijuht Moonika Raudsepp lisas, et kiiruseületajate arv ongi kasvanud just tänu lisandunud patrullide tööle, samas pole õnneks eriti tabatud suurtel kiirustel kihutajaid.
Politsei peamine murekoht, kus lubatud sõidukiirust jätkuvalt ületada püütakse, on praami peale minek ja praami pealt tulek. “Kuidagi ei oska autojuhid aega arvestada – praam läheb alati varem,” märkis Raudsepp.
Huvitav fakt on, et kui joobes juhtidest enamik on Hiiumaa rahvas, siis kiiruseületajate arv on saare külaliste poole kaldu.
Joobes juhte vähem
Politseioperatsioonide arv jäi kahe viimase aasta võrdluses umbes samaks. Kui kontrollitud isikute arv kasvas, siis seaduserikkujate arv hoopis vähenes.
Enim kontrolliti politseioperatsioonidel mullu alkoholijoovet ja roolist tabatud joobes juhtide arv on kahe viimase aasta võrdluses vähenenud. Kui 2012. aastal avastati liiklusjärelevalve käigus 88 joobes juhti, siis mullu oli neid 67, neist kaks kolmandikku hiidlased. “Kas ka joobes juhtide üldarv on vähenenud, seda me selle statistika järgi öelda ei julge, see on nende juhtide arv, kelle meie oleme joobes roolist tabanud,” märkis Tali.
Mullu toimus joobes juhi süül ka üks liiklusõnnetus, milles sai vigastada kolm inimest.
Raudsepp nimetas viimaste aastate saavutuseks, et pärast suuremat pidu ei kiirustata järgmisel hommikul joobes olekus praami peale. “Need operatsioonid, mis me oleme joobes juhtide tabamiseks korraldanud, ei ole enam andud sellist hirmsat tulemust kui varasematel aastatel,“ selgitas Raudsepp.
Võrreldes aasta varasemaga oli mullu liiklusõnnetusi ühe võrra rohkem – kokku viis, vigastatuid kolme võrra enam – kokku seitse.
Positiivne on, et teist aastat ei ole Hiiumaal olnud liikluses hukkunuid, ka vigastused on olnud kerged.
Noored ratturid kannavad kiivrit
Tali tõdes, et liiklusalaste rikkumiste koguarvu langust Hiiu saarel mõjutas eelkõige kergliiklejate, st jalakäijate ja jalgratturite, hoolsam käitumine. Lähevad ju alaealiste liiklejate seaduserikkumistena tihti kirja jalgrattatulede või kohustusliku kiivri puudumine. Kui tunamullu rikkusid kergliiklejad reegleid 279 korral, siis mulli vaid 101. korral.
Tali märkis, et viimastel aastatel on politsei alaealiste korralekutsumisele rõhku pannud ja nüüd on ka olukord paranenud. “Elan ka väikelinnas, aga Hiiumaale tulles alati imestan, et kuidas siin nii saab olla, et kõigil jalgrattaga sõitvatel lastel on kiivrid peas,” ütles Tali. “See tähendab, et senine töö on kandnud vilja,” leiab ta.
Muidugi mõjutab alaealiste liikusrikkumiste arvu ka see, et lapsi on Hiiumaal iga aastaga järjest vähem.

 

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411