Reede, veebruar 14, 2014
 

Juubilar: “Hiiumaa ei lase mind lahti”

Urmas Liit
Liina Siniveer
Hiiu Leht | Hiiu Leht
Nii ütleb Kristiina Hellström, kes 14 aastat elanud Tallinnas, 14 Rootsis ja viimased 22 Hiiu saarel.
“Mingi võlu sellel Hiiumaal on, sest istun siiani siin ja ära ei kavatse minna,” ütleb naine, kel äsja täitus esimene juubel. “Hiiumaa ei lase lahti.”
Kristiina ema, filmirežissöör Virve Aruoja, kes mullu siitilmast lahkus, oli pärit Tartumaalt, isa Pärnust. Kristiina ise on sündis-kasvas Tallinnas.
Kui ema 56aastasena abiellus rootslasega, et tollasest Nõukogude Liidust minema saada, oli Kristiina 14aastane. “Läksime nelja tuule peale Rootsi elama,” ütleb ta nüüd. Keele õppis ta ära kahe kuuga ning kuigi algus oli karm, kohanes võõras keskkonnas paari aastaga.
Kauge kaarega maastikuarhitektiks
Pärast keskhariduse omandamist õppis ta igasuguseid asju. Esmalt tundus põnev õppida NSVLiidu ajalugu ja ta läks Uppsala ülikooli. Paari aastaga selgus, et see pole siiski tema ala. Mõned korrad üritas saada sisse Göteborgi ja Stockholmi kunstikooli, aga  katsed olid karmid ja disainiõpingud jäid ära.
“Mingil hetkel tundus mulle, et võiks minna õppima maastikuarhitektuuri, sest kunst, loodus ja inimene olid need kolm asja, mis mind huvitasid.” Siis aga laitis üks tuttav selle mõtte maha, öeldes, et see on nii igav töö, kogu aeg pead suurte majade vahele mingeid põõsaid joonistama.
Nii valis Kristiina aiandusõpingud Alnarpi põllumajandusülikoolis. Tutvunud samas koolis õppivate maastikuarhitektidega, taipas ta, et maastikuarhitektuur on tema jaoks siiski õigem eriala. “Aedniku värk läks liiga kurgikasvatuseks ja see mind väga ei paelunud,” selgitab ta nüüd. Järgmisel aastal astuski ta sama kooli maastikuarhitektuuri osakonda ja lõpetas selle pärast viis aastat kestnud õpinguid 1991. aastal.
Doktoritööks saare maastikud
Hellström oli käinud Hiiumaal ja tutvunud biosfääri kaitseala eestvedaja Ruuben Postiga, kelle kindel idee oli, et Hiiumaal peab olema maastikuarhitekt. Raha selle ametikoha palgaks aga polnud ja nii ajas Kristiina ise Rootsist kokku stipendiume, et uurida Hiiumaa maastikke.
1992. a sügisest hakkas ta Hiiumaal tööle. Kogutud materjalist kujundas näituse “Hiiumaa ja maastikud”, mis rändas mööda saart ja mida eksponeeriti ka Saaremaal ja Tallinnas. “Selle näituse materjalid on mul siiani voodi all,” naerab juubilar.
Sellest uurimistööst saigi alguse tema doktoritöö. 1994. aastal õnnestus tal Rootsist saada neljaaastane stipendium ning paarisajaleheküljeline inglisekeelne uurimus “Agricultural Reforms and Policies Reflected in the Farming Landscapes of Hiiumaa from 1850 to 2000. Doctoral thesis, Swedish University of Agricultural Sciences” sai kaante vahele ja kaitstud 2003. Töö räägib Hiiumaa maastike kujunemisest erinevate poliitiliste režiimide vaheldumise tulemusena aastast 1850 kuni tänapäevani.
Paralleelselt doktoritöö materjalide kogumisega õpetas ta Eesti Maaülikoolis maastikuarhitektuuri, mida Eestis tollal alles hakati õpetama. Hiljem algas Eestimaa väärtuslike maastike määratlemine ja ta sattus ka sellesse töörühma.
Tagasi Eestisse
Juba Rootsis elades hakkasid nad emaga otsima võimalusi, kuidas Eestisse tagasi tulla. Paar aastat  pärast Kristiina Hiiumaale tulekut ostis ema Tallinna korteri, kuid pendeldamine Rootsi ja Eesti vahel jätkus.
Tallinnas sündinud tüdrukule, kelle suvekodu oli olnud Rannamõisas, hakkas Hiiumaa meri meeldima. “Ma ei pea iga päev mere ääres käima, aga seos merega ja vajadus tema järele minus on,” nendib Krstiina.
Hing ei jäänud rahule, sest mõlemad soovisid endale saarele suvekodu. 1998. aastal ostsid nad Sarvele maatüki ja tekkis mõte, et mingi oma onn peaks ka seal olema. Nii müüsid nad maha oma Ölandi saarel asunud suvila ja aastal 2001 sai onni asemel valmis maja. Sellest ajast kolisid nad emaga päriselt Hiiu saarele.
Projekteerib parki
Hiiumaal hakkas ta ettevõtjaks rakendades õpitud eriala. Päris pikalt, 11 aastat, õpetas seda ka Hiiumaa ametikoolis.
Teist aastat enam ei õpeta, aga tegemisi jätkub. Suurem töö, mis praegu käsil, on Suuremõisa pargi taastamisprojekt koos raiekavaga, mis peaks kuu aja pärast valmis saama. Projekti eesmärgiks on kindlaks teha, milline oli park 120 aastat tagasi ja selle pildi on ta kildhaaval kokku kogunud.
Mullu suvel välitööde käigus kallistas ta kõiki puid, mõõtis ümbermõõdu ja kõrguse, määras liigi, selgitas välja puu tervisliku seisukorra. Nüüd tuleb koostada raieplaan – mahavõetavaid puid on küllalt palju. Vaja on teha ka istutusplaan, maha märkida teed, rajad ja väikevormid, näiteks on kavas taastada tiigisaarel olnud lehtla või paviljon.
Teda üllatas, et Suuremõisa park nii suur on: pargi hooldatud alal, mida on umbes 20 hektarit, kasvab 3000 puud, ja hooldamata ala on veel teist sama palju.
Katseaed ja maastikulambad
Hellströmi koduseks põhitegevuseks on aiatöö. “See on haiglaslik tung kasvatada lilli, köögivilja, puid – kõike,” nendib Hellström. Sarve loopealsel on paarkümmend sentimeetrit kruusasegust mulda, mis suvel kuivab kiiresti, sügisel aga võib olla õige märg. Seepärast tuleb kogu aeg katsetada, mis siin kasvab, mis mitte ja tööd jätkub.
Hobiks nimetab ta lambapidamist – 15 lammast aitavad hooldada kodu juures asuvat puisniitu. “Need on mu maastikulambad-lemmikloomad,” ütleb Kristiina.
Tubastest tegemistest meeldib talle kududa ja õmmelda. Kunagi hakkas ta ema õhutusel bridži mängima, see mäng on talle aina enam meeldima hakanud ja nüüd käib ta Kärdla bridžiklubis.
Veel on tal kavas kirjutada oma aiast raamat või veel parem, kaks – üks jutu-, teine pildiraamat. “See saab olema väga isiklik raamat, milles minu mõtted aiandusest ja oma aiast oma kogemuste põhjal.”
Kristiina Hellström ütleb, et tema hing jääb rahule siis, kui ta saab tegeleda sellega, mis on põnev: “Kui tekib rutiin, siis on lõpp, rohkem ei taha. Samas uurides mingit asja sügavuti, nii et üks vastus tingib uue küsimuse – see mulle meeldib.”

 

Sildid:

Comments

Pole ühtegi kommentaari.
 
Hiiu Lehest

Hiiu maakonna sõltumatu maakonnaleht aastast 1997

Miks sündis Hiiu Leht »
Kontakt

Telefon: +372 463 2199
Email: hiiuleht@hiiuleht.ee

Vabrikuväljak 1, Kärdla, 92411